22. juunist on kuulatav Paide Teatri audiorännak “Labürint”

Immanuel Kant jalutas iga päev. Samal kellaajal. Sama rada. Kui uskuda kuulujutte, siis astus ta oma harjunud teelt kõrvale ainult kahel korral - kõigepealt siis, kui ilmus Rousseau "Emile" ja Kant astus raamatupoodi, sest ei mallanud oodata, kuni raamat talle koju tuuakse ning teist korda selleks, et kuulda, mida räägib linnaväljakule kogunenud rahvasumm hoo sisse saanud Prantsuse revolutsioonist.

"Labürint" on jalutuskäik tuttavatel tänavatel, tänavatel, millel me ikka kõnnime, mööda majadest, millest me ikka mööda kõnnime, üle ristmike, mida me ikka ületame, läbi parkide, kus me kunagi kohtunud pole, kirikust mööda, kui selles linnas üldse on mõni kirik, kaubanduskeskusest mööda, sest neid ju ikka on, on kesklinnas ja on äärelinnas ja on keset tühermaad, inimeste kannul, keda me ei tunne, eluga riskides, sest ikka võib mõnest avatud aknast kukkuda alla tiibklaver, südamerahuga riskides, sest kunagi ei tea, millisel tänavanurgal võib toimuda kohtumine, pärast mida pole see linn enam seesama linn.

"Labürint" küsib, mis ühendab Paidet ja Pariisi, Ulaanbaatarit ja Mõisaküla, Tallinnat ja Tel Avivi. Mis teeb ühest linnast "selle linna"? Mis teeb ühest tänavast "selle tänava" - Pargi või Rüütli, Laia või Pika, Champs-Élysées või Viienda avenüü?

"Labürint" on jalutuskäik, mille iga soovija võib ette võtta just selles linnas, kus ta parajasti on, just sel hetkel, kui talle sobib.

Lavastus on pühendatud Veljo Kärneri (1931-2015) mälestusele.

Idee ja teostus: Jan Teevet // Kirill Havanski // Joosep Uus