In memoriam Jüri Aarma

30. V 1951 – 21. V 2019

Meie hulgast on lahkunud näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik Jüri Aarma.

Jüri Aarma sündis 30. mail 1951 Kirovi oblastis Betseva külas küüditatute peres. Tema isa oli muusika- ja terviseõpetaja Gunnar Aarma, ema muusikaõpetaja Heljo Aarma. 1956. aastal jõudis Jüri Aarma perega Eestisse ja kasvas üles Pärnus. Aastatel 1969–70 osales ta Pärnu teatri õppestuudio tegevuses ning 1970 lõpetas Pärnu I Keskkooli.

Aastatel 1970–74 õppis Jüri Aarma TRK lavakunstikateedris ja asus pärast selle lõpetamist tööle Noorsooteatrisse, kus oli koosseisuline näitleja kuni 1994. aastani ja mängis rohkem kui neljakümnes lavastuses. Tema meeldejäävamate töödena võib nimetada rolle nagu Vang Saluri näidendis „Kes ma olen?“ (1977), Xanthos Figuereido „Rebases ja viinamarjades“ (1987), Prints Vasara ja Komissarovi „Lumivalgekeses ja seitsmes pöialpoisis“ (1979), osatäitja Béranger’ ja Undi laulu- ja luulekavas „Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees“ (1980), kapral Mollberg Bellmani ja Sirkeli „Verinoores plikas ja pilgeni klaasis“ (1983), Mees Enquisti näidendis „Mees paadis“ (1985), Šostakovitš Pownalli „Meistriklassis“ (1988) ja Bradley Shepardi „Maetud lapses“ (1994). Erakordselt musikaalse inimesena mängis Jüri Aarma paljudes lavastustes ka erinevaid instrumente ja laulis ning kirjutas lavastustele muusikat. Koos kolleegide Kaarel Kilveti ja Lauri Nebeliga lõi ta 1980. aastate menuansambli Hampelmann, mis esitas rahvalikke ja humoorikaid laule. Samuti esines ta paljudes estraadikavades, tihti koos Priit Aimlaga, kelle sulest pärinevad ka sõnad Jüri Aarma ilmselt tuntuimale laulule „Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat!“.

Teatritöö kõrvalt alustas Jüri Aarma oma kultuuriajakirjaniku karjääri, tegutsedes 1992–96 Kuku raadio koosseisulise toimetajana ning tehes seal hiljem kaasautorina saadet „Publikumärk“. Aastatel 1995–2000 juhtis ta peatoimetajana Eesti ühte olulisemat kultuuriajakirja Teater. Muusika. Kino. Alates 2005. aastast töötas Jüri Aarma Maalehe kultuuritoimetajana, kus oli tuntud oma tuumakate intervjuude poolest. 2011. aastal avaldas ta valitud intervjuud kogumikus „Hobusest Mozartini“. Jüri Aarma on koostanud ka raamatud „Jaanus Orgulas. Jäägu see” (2004) ja „Gunnar Kilgas. Nii on läinud” (2007).

Samal ajal jätkas Jüri Aarma ka vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena, tehes kaasa lavastustes Estonias (eesel Iiah – Raadiku „Puhh“, 1995), Eesti Draamateatris (Prozorov – Tšehhovi „Kolm õde“, 1996; Zander ja Vahur – Karusoo „Kured läinud, kurjad ilmad“, 1997), Vanemuises (Näitleja – Kerge „Piaf – Pariisi varblane“, 2000), Vanalinnastuudios („Brel“, Jacques Breli laulude põhjal, 2001), Vene Teatris (pastor Manders – Ibseni „Kummitused“, 2008), Kuressaare Linnateatris (Alain Reille – Reza „Tapatöö jumal“, 2008), Ugalas (Artur Rinne – Põldre ja Vaheri „Arturi laulud ja aastad“, 2009), Vana Baskini Teatris (Gabriel Lindström – Waltari „Tule tagasi, Gabriel!“, 2013) ja mujal.

Paljudele eestlastele on Jüri Aarma tuttav televisioonist. Ta tegi kaasa mitmes telelavastuses („Kuninganna Maudi maa“, 1980, „Millegi lõpp“, 1991), filmis („Pihlakaväravad“, 1982, „Umbkotid“, 2012) ja seriaalis („Waba riik“, „Kodu keset linna“) ning juhtis ETV saatesarju „Noortestuudio“ (1973), „Teater! Teater! Teater!“ (1988–90), teatriintervjuusaadet „Siin ja praegu“ (1995–2001), kultuuriinfosaadet „Pilk“ (1997–99, koos Karmel Eikneriga) ning alates hooajast 2010/11 meelelahutussaadet „Lauluga maale“ (koos Gerli Padariga). Aastast 2018 tegi Aarma Tallinna TVs teatrivestluste saatesarja „Praegu ja siin“. Tema suurest silmaringist ja teadmiste pagasist võis rohkem kui kahekümne aasta jooksul saada aimu ka Vikerraadio saates „Mnemoturniir“.

Aastal 2014 pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Jüri Aarmast jäid maha koorijuhist ja muusikapedagoogist abikaasa Merike Aarma, poeg Kiur Aarma, tütar Roosi-Mae Aarma.
Südamlik kaastunne kõigile Jüri Aarma omastele ja sõpradele.

Ärasaatmine toimub kolmapäeval, 29. mail kl 12 Kaarli kirikus.

Omaksed paluvad lilli ja pärgi mitte tuua, vaid võimaluse korral teha annetuse Kaarli kiriku heaks.

Tallinna Linnateater
Teater. Muusika. Kino
Maaleht
Eesti Näitlejate Liit   
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti Teatri Agentuur
Eesti Teatriliit
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium