Eduard Parhomenko loeng Madis Kõivu näidendi “Filosoofipäev” teemadel
05.06.2014 15:41
Kolmapäeval, 11. juunil peab ettekande Tartu Ülikooli eesti mõtteloo seminaris filosoofia ajaloo õppetooli lektor Eduard Parhomenko. Loeng pealkirjaga "Madis Kõivu theatrum philosophicum. Kuidas lavastada asja iseendast?" algab kell 14.15 ja toimub Tartus, Jakobi 2, ruumis 327.
Kokkuvõtvalt: Ettekandes "Madis Kõivu theatrum philosophicum. Kuidas lavastada asja iseendast?" keskendun Kõivu näidendile "Filosoofipäev", eeskätt tema nägemusele Kantist selles. Eesti mõtteloo seisukohalt oleks siin justkui tegemist Kanti filosoofia retseptsiooni ühe järjekordse peatükiga. Peatükiga, mis on aga täiesti oma- ja algupärane. Esiotsa avaneb see omapära filosoofia ja teatri vahekorra tasandil. Niisiis küsimus, mis eesti mõtteloole võiks huvi pakkuda, kõlaks: Kuidas Madis Kõiv, Kanti lavale tuues, oma dramaatilise filosoofiaga teatri ja filosoofia vahekorda vormib? Vahekorda, mis on olnud pingeline teineteise välistavuseni õhtumaise mõtlemise algusest (Platon) saati. “Filosoofipäeva” näitel üritaksin näidata, kuidas Madis Kõiv näeb filosoofiliste argumentide ja mõistete lavale aistitavasse kohalollu toomist / nähtavaks tegemist nii konkreetsete tegelaskujude, nende karakteri ja õpetuse vahelise kooskõla või siis konfliktsuse lavalise kehastamisena kui ka lavakujunduse ja lavaefektidena. Tähelepanu väärib ühtlasi see, et näidendis “Filosoofipäev” markeeritakse saksa- ja ka prantsuse mõtteloo kohale ülehaarava ja aistitavalt häriva horisondina Kura- ja Liivimaa, liivlaste ja võrokeste olemasolu tõik. Siit edasi: Kuidas haakuvad siis Madis Kõivu filosoofiaajaloolise sisuga näidendid, nende justkui universaalne filosoofilisus eksplitsiitse filosoofilise argumentatsioonina dramatiseeritult tema Võrumaa talupojaelu aineliste näidenditega, nonde pigem implitsiitse filosoofilisusega, maaelu allhoovusena varjule jääva filosoofilise argumentatsiooni, õigupoolest selle ärevaks tegeva võimalikkusega ("Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", "Peiarite õhtumängud")? Küsimus on seega võru maaelus kui filosoofilise mõtlemise algupäras.
Eesti mõtteloo seminar on interdistsiplinaarne seminar, mida korraldab filosoofia osakond eesti mõtteloo rahvusprofessuuri raames. Informaalses õhkkonnas arutatavad erinevate teaduskondade õppejõud ja üliõpilased eesti mõtteloo võtmeisikute ning -teemade üle.
Tegemist on selle õppeaasta viimase seminariga.
Palun pange tähele, et toimumisaeg on varasem!
Kõik huvilised on väga oodatud!