Läti Rahvusooperi külalisetendused Estonias

18. jaanuaril 2011
Adolphe Adami ballett „Giselle“
Koreograaf-lavastaja: Aivars Leimanis
„Giselle“, esimesi suurimaid romantismiajastu ballette on ühena vähestest säilinud tänapäevani. Teose tegevuspaigaks on idülliline väike küla, kus leiab aset lihtsa talutüdruku esimene armumine ja sellele järgnev pettumine. Pärast maisest elust lahkumist satub Giselle haldjaiks muutunud pruutide hingede ehk vilide kaunisse maailma. Vilid tantsitavad noormehi, kuni nood surnult maha kukuvad, kuid lõpuks võidab armastuse vägi isegi surma.

19. jaanuaril 2011
Youri Vàmose ballett „Suveöö unenägu“
Koreograaf: Youri Vàmos
Muusika: Felix Mendelssohn
William Shakespeare’i (1564–1616) komöödia „Suveöö unenägu“ on autori üks populaarsemaid lavateoseid, mida esitatakse kõikjal maailmas – nii kooliteatrites, professionaalsetes teatrites, ooperi- ja balletiteatrites kui ka kinodes. Shakespeare’i lembeloos on armastuse kirge, huumorit ja irooniat teatri enda üle. Fantaasiaküllases loos ei puudu ka maagia ja haldjate võlukunst.
Tegevus keerleb Ateena hertsogi Theseuse ja amatsoonide kuninganna Hippolyte abielu ümber. Samal ajal kimbutavad metshaldjad noori ateenlastest armastajad ja väikest seltskonda amatööridest näitlejaid.
Youri Vàmos, kes tõi 2005. aastal Estonia lavale ülimenuka balleti „Shannon Rose“, räägib oma loomingust: „Kirjandus ja muusika annavad mulle julgust ja jõudu luua. Pole ime, et Shakespeare’i „Suveöö unenägu“ mind inspireerib. See on keeruline, mitmekülgne ja irooniline komöödia, mis osutab inimeste armuelu probleemidele. Loo seob ühtseks tervikuks romantiline muusika.“
„20. sajandi tantsuajalugu ühes köites“ („Tanzgeschichte des 20. Jahrhunderts in einem Band“) nimetab Youri Vàmost „tänapäeva parimaks jutuvestjaks koreograafia keeles“.

21. jaanuaril 2011
Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“
Originaalversiooni lavastaja: Sofija Maslovska
Taaslavastus: Vladimirs Okuòs
„Madama Butterfly“ uuslavastus võimaldab nautida 1925. aasta Läti Rahvusooperi originaallavastuse ilu: säilitatud on algupärane lava- ja kostüümikujundus ning lavastuse põhistruktuur. Lavastus on ajaloolisest aspektist väga oluline, sest see on üks vanemaid säilinud ooperilavastusi kogu maailmas. Ooper räägib Jaapani neiu lootusetust armastusest Ameerika mereväe leitnandi vastu – see on traagiline, kuid samas ilus, nagu liblika lend õhtuhämaruses, mil veel viimased päikesekiired annavad sooja, pimestavad ja mõjuvad põletavalt.

22. ja 23. jaanuaril 2011
Pjotr Tšaikovski ooper „Jevgeni Onegin“
Lavastaja: Andrejs Žagars
A. Puškini samanimelisele värssromaanile loodud „Jevgeni Onegin“ (1893) on meistriteoseks nii Tšaikovski kümne ooperi hulgas kui ka vene ooperiklassikas. Noor poeet Lenski on kihlatud rõõmsameelse Olgaga. Viibides pruudi suvekodus, tutvustab ta tulevasele ämmale ja Olga õele Tatjanale oma sõpra Oneginit. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt.
Puškini värssromaan pakkus heliloojale inimlik-hingelisi elamusi ja võimsat emotsionaalset dramaturgiat, mida Tšaikovski oli uue ooperi kirjutamiseks otsinud. Melanhoolne, samas igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat.

Piletite tellimine E–P 10–18, tel 683 1210.
Piletikassad E–P 11–19, tel 683 1215.
Piletid müügil ka Piletimaailmas ja Piletilevis.
www.opera.ee