Play database

Karjäärinaine kandideerib veel paremale töökohale, kuid samal ajal veereb naise ellu invaliidist isa, kellest ta vaid lapsepõlvevägivalda mäletab. Elukaaslane toetab naise püüdlusi – nii veel paremat töökohta saada kui isa hooldamisest pääseda. Ja siis mees kaob, jättes naise üksi kaotatud karjäärivõimalusega ning vastamisi oma hädise isa ja lapsepõlvetraumadega. Nii võiks kokku võtta selle näidendi loo, ütlemata tegelikult midagi näidendi enda kohta. Tekst on napp, luuleline ja kujundlik – pigem poeesia kui olmerealism. Poeetiline realism. See loo ja keele vastuolu on autori kindel valik teadmises, et poeesia distantseerib vastuvõtjat loost vaid näiliselt, kiskudes ta tegelikult halastamatult sügavale tegelaste reaalsusesse.

II preemia Eesti Teatri Agentuuri 2013. aasta näidendivõistlusel