Uus vestlussari “Doktor tuleb” tutvustab teatrivaldkonna doktoritöid
04.01.2017 13:05
Teisipäeval, 10. jaanuaril olete oodatud Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse (ETUKÜ) vestlusõhtute sarja „Doktor tuleb“ esimesele kokkusaamisele, kus tutvustatakse teatrivaldkonnas kaitstud doktoritöid. Tunnustame oma tsunftikaaslaste akadeemilisi saavutusi, oleme uudishimulikud neist rohkem osa saama ning kutsume kõiki kaasa küsima ja polemiseerima.
10. jaanuaril kell 18 Vaba Lava proovisaalis tutvustab Heili Einasto oma doktoriväitekirja "Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand", kaitstud Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis 2016. Vestluspartneriks on töö juhendaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Doktoriõppe keskuse juhataja prof Kristel Pappel.
Kokkusaamine toimub Vaba Lava proovisaalis (Tallinn, Telliskivi 60a, hoone C1). Sissepääs teatrimaja tagant.
Järgmised kohtumised:
31. jaanuar - Hedi-Liis Toomega vestleb Katre Väli
Hedi-Liis Toome doktoritöö: The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective. Tartu Ülikool, 2015
21. veebruar - Madli Pestiga vestleb Anne-Liis Maripuu
Madli Pesti doktoritöö: Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris. Tartu Ülikool, 2016
11. aprill - Liina Undiga vestleb Kerttu Männiste
Liina Undi doktoritöö: Landscape as Playground. The Environmental Experience of Landscape as Fictional and Real in a Performance. Aalto Yliopisto, 2012
Teatriteaduse doktor – millega ta tegeleb ja kes ta on? Viimasel kümnendil on teatriteaduse skeenele astunud uus põlvkond doktoreid. Enamik teatrivaldkonna töid on kaitstud Tartu Ülikoolis, kuid ka Tallinna Ülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning välismaalgi. Värsked doktorid õpetavad ülikoolides ja jätkavad uurijatena, tegutsevad teatripraktikutena või teatri- ja laiemalt kultuurivaldkonda mõjutavates ametites. Nad kujundavad avalikkuses ja akadeemias, nii oma otsuste kui ka õpilaste kaudu teatrist mõtlemise ja kirjutamise viisi. Seda, kuidas analüüsida, tõlgendada teatrit kui eesti ja maailma kultuuri osa – ja selle kaudu ka sellesama teatri toimimist, tema suhet tänase publikuga ja jälge tuleviku teatriloos.
Ja siiski – mida doktorid täpsemalt uurisid-uurivad ja kes nad on? Mis kasu nende uurimustest on? Kuidas uurimine käis? Mis saab doktorist ja tema uurimistööst pärast väitekirja kaitsmist?
Doktorid tulevad rahva ette vestlema koos ühe enda poolt kutsutud kaaslasega, kes nende tööd või uurimisvaldkonda hästi tunneb. Kuulajate küsimused, täiendused ja mõtteärgitused on teretulnud.
Vestlusõhtud on avatud kõigile huvilistele, täpsem info ETUKÜ kodulehel.
Kokkusaamised toimuvad Vaba Lava proovisaalis. Sissepääs teatrimaja tagant.
Heili Einasto uuris eesti balletile alusepanija Rahel Olbrei tegevuse teedrajavat mõju. 20. sajandi eesti balleti kulgu võib käsitleda Olbrei rajatud tantsuteatri kui institutsiooni järjepidevuse loona. Einasto väitel olid Rahel Olbrei isiksus ja loometegevus Estonia tantsurühma juhina „otsustava tähtsusega eesti lavatantsu sünniprotsessis ning rajasid vundamendi peaaegu terve sajandi kestnud mõttelisele suunale tantsukunsti olemusest ja rollist“. Heili Einasto kasutab Olbrei loomepärandi analüüsis kultuurilise plahvatuse ja rajasõltuvuse mõisteid. Tantsu kui efemeerse kunsti, samuti õpetamise ja juhtimise, seisukohtade ja väärtuste pärandumisest on räägitud mälukollektiivi mõiste abil (pärandit säilitanud ja edasi kandnud inimeste suuline ja pildiline mälu). Olbrei tegevus on projitseeritud eesti kultuuripildi ja Estonia teatri arengu taustale ning mõistagi tema kaasaegse tantsukunsti taustale.
Vastab Heili Einasto doktoritöö juhendaja prof Kristel Pappel:
Mis oli Heili Einasto uurimuses sulle kõige olulisem uus informatsioon?
Heili töös on palju uut informatsiooni, uusi vaatenurki. Kuigi teadsin Rahel Olbrei tähtsat rolli meie teatrikultuuris, ei kujutanud ma siiski ette selle tegelikku sisu ja kandvust. Olbrei põhimõtted kujundasid tema trupiliikmete kaudu oluliselt eesti balleti nägu ka nõukogude ajal – ehkki ta ise oli paguluses – ning avaldusid mitme koreograafi loomingus, näiteks Mai Murdmaa töödes. Olbrei koreograafia oli 1930ndatel täiesti võrreldav rahvusvaheliste otsingutega sel alal, peale selle valdas ta hästi eri stiile.
Mille poolest on see uurimus nii silmapaistev, et pälvis Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil III preemia?
Teadustööde konkursi žürii eest ma vastata ei saa. Aga arvan, et otsustavad olid järgmised motiivid.
Esiteks, rahvusvahelises plaanis uuritakse balletti väga erinevatest aspektidest ja teaduslikult kõrgetasemeliste tulemustega. Eestis aga on seni ilmunud ainult üks teaduslik monograafia eesti balletist ja seda aastal 1967, autor Lea Tormis. Einasto doktoritöö on niisiis pärast 49 aastat (!) teine selleteemaline teaduslik käsitlus. Siinjuures avab Einasto põhjalikult ka balletilookirjutuse spetsiifika – üheks mälukanaliks on tantsija keha. Teiseks, Einasto metodoloogiline lähtepunkt balletiloolisele uurimusele on vähemalt Eestis (ja minu andmetel ka mujal) uudne. Ta rakendab tantsukunsti traditsiooni avamisel ja analüüsimisel sotsiaalvaldkonna ja kultuuriuuringute teooriaid. Kolmandaks, Einasto seostab (ka tänu oma teoreetilisele alusele) balletiloolised muutused ühiskondlike nähtustega ja jõuab välja kaasaega, eesti nüüdisballeti olukorrani. See haakub laiemate küsimustega eesti kultuurist ja Eesti ühiskonnast. Neljandaks, ulatusliku allikmaterjali (arvustused, fotod, intervjuud, mälestused jms) oskuslik kasutamine.
Töö on elektroonilise versioonina leitav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus
10. jaanuaril kell 18 Vaba Lava proovisaalis tutvustab Heili Einasto oma doktoriväitekirja "Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand", kaitstud Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis 2016. Vestluspartneriks on töö juhendaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Doktoriõppe keskuse juhataja prof Kristel Pappel.
Kokkusaamine toimub Vaba Lava proovisaalis (Tallinn, Telliskivi 60a, hoone C1). Sissepääs teatrimaja tagant.
Järgmised kohtumised:
31. jaanuar - Hedi-Liis Toomega vestleb Katre Väli
Hedi-Liis Toome doktoritöö: The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective. Tartu Ülikool, 2015
21. veebruar - Madli Pestiga vestleb Anne-Liis Maripuu
Madli Pesti doktoritöö: Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris. Tartu Ülikool, 2016
11. aprill - Liina Undiga vestleb Kerttu Männiste
Liina Undi doktoritöö: Landscape as Playground. The Environmental Experience of Landscape as Fictional and Real in a Performance. Aalto Yliopisto, 2012
Teatriteaduse doktor – millega ta tegeleb ja kes ta on? Viimasel kümnendil on teatriteaduse skeenele astunud uus põlvkond doktoreid. Enamik teatrivaldkonna töid on kaitstud Tartu Ülikoolis, kuid ka Tallinna Ülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning välismaalgi. Värsked doktorid õpetavad ülikoolides ja jätkavad uurijatena, tegutsevad teatripraktikutena või teatri- ja laiemalt kultuurivaldkonda mõjutavates ametites. Nad kujundavad avalikkuses ja akadeemias, nii oma otsuste kui ka õpilaste kaudu teatrist mõtlemise ja kirjutamise viisi. Seda, kuidas analüüsida, tõlgendada teatrit kui eesti ja maailma kultuuri osa – ja selle kaudu ka sellesama teatri toimimist, tema suhet tänase publikuga ja jälge tuleviku teatriloos.
Ja siiski – mida doktorid täpsemalt uurisid-uurivad ja kes nad on? Mis kasu nende uurimustest on? Kuidas uurimine käis? Mis saab doktorist ja tema uurimistööst pärast väitekirja kaitsmist?
Doktorid tulevad rahva ette vestlema koos ühe enda poolt kutsutud kaaslasega, kes nende tööd või uurimisvaldkonda hästi tunneb. Kuulajate küsimused, täiendused ja mõtteärgitused on teretulnud.
Vestlusõhtud on avatud kõigile huvilistele, täpsem info ETUKÜ kodulehel.
Kokkusaamised toimuvad Vaba Lava proovisaalis. Sissepääs teatrimaja tagant.
Heili Einasto uuris eesti balletile alusepanija Rahel Olbrei tegevuse teedrajavat mõju. 20. sajandi eesti balleti kulgu võib käsitleda Olbrei rajatud tantsuteatri kui institutsiooni järjepidevuse loona. Einasto väitel olid Rahel Olbrei isiksus ja loometegevus Estonia tantsurühma juhina „otsustava tähtsusega eesti lavatantsu sünniprotsessis ning rajasid vundamendi peaaegu terve sajandi kestnud mõttelisele suunale tantsukunsti olemusest ja rollist“. Heili Einasto kasutab Olbrei loomepärandi analüüsis kultuurilise plahvatuse ja rajasõltuvuse mõisteid. Tantsu kui efemeerse kunsti, samuti õpetamise ja juhtimise, seisukohtade ja väärtuste pärandumisest on räägitud mälukollektiivi mõiste abil (pärandit säilitanud ja edasi kandnud inimeste suuline ja pildiline mälu). Olbrei tegevus on projitseeritud eesti kultuuripildi ja Estonia teatri arengu taustale ning mõistagi tema kaasaegse tantsukunsti taustale.
Vastab Heili Einasto doktoritöö juhendaja prof Kristel Pappel:
Mis oli Heili Einasto uurimuses sulle kõige olulisem uus informatsioon?
Heili töös on palju uut informatsiooni, uusi vaatenurki. Kuigi teadsin Rahel Olbrei tähtsat rolli meie teatrikultuuris, ei kujutanud ma siiski ette selle tegelikku sisu ja kandvust. Olbrei põhimõtted kujundasid tema trupiliikmete kaudu oluliselt eesti balleti nägu ka nõukogude ajal – ehkki ta ise oli paguluses – ning avaldusid mitme koreograafi loomingus, näiteks Mai Murdmaa töödes. Olbrei koreograafia oli 1930ndatel täiesti võrreldav rahvusvaheliste otsingutega sel alal, peale selle valdas ta hästi eri stiile.
Mille poolest on see uurimus nii silmapaistev, et pälvis Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil III preemia?
Teadustööde konkursi žürii eest ma vastata ei saa. Aga arvan, et otsustavad olid järgmised motiivid.
Esiteks, rahvusvahelises plaanis uuritakse balletti väga erinevatest aspektidest ja teaduslikult kõrgetasemeliste tulemustega. Eestis aga on seni ilmunud ainult üks teaduslik monograafia eesti balletist ja seda aastal 1967, autor Lea Tormis. Einasto doktoritöö on niisiis pärast 49 aastat (!) teine selleteemaline teaduslik käsitlus. Siinjuures avab Einasto põhjalikult ka balletilookirjutuse spetsiifika – üheks mälukanaliks on tantsija keha. Teiseks, Einasto metodoloogiline lähtepunkt balletiloolisele uurimusele on vähemalt Eestis (ja minu andmetel ka mujal) uudne. Ta rakendab tantsukunsti traditsiooni avamisel ja analüüsimisel sotsiaalvaldkonna ja kultuuriuuringute teooriaid. Kolmandaks, Einasto seostab (ka tänu oma teoreetilisele alusele) balletiloolised muutused ühiskondlike nähtustega ja jõuab välja kaasaega, eesti nüüdisballeti olukorrani. See haakub laiemate küsimustega eesti kultuurist ja Eesti ühiskonnast. Neljandaks, ulatusliku allikmaterjali (arvustused, fotod, intervjuud, mälestused jms) oskuslik kasutamine.
Töö on elektroonilise versioonina leitav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus