Ugala menulavastusele “Meeste kodu” pandi 100. etendusega pöörane punkt

Lavastus, mis räägib neljast eluga puntras olevast mehest, kes püüavad leida oma kohta elus, leidis pärast esietendust 4. veebruaril 2011 kiirelt tee publiku südamesse. Ja populaarsus ei näidanud langemise märke kuni viimase etenduseni välja. Vapper nelik jõudis 6 aasta jooksul pea kõikjale üle Eesti – Orissaarest Arukülani, Estonia suurest saalist Rannu väikese lavani. Täissaalidele mängiti nii tuhat vaatajat mahutavas teatrisaalis kui ka alla saja inimese mahutavas seltsimajas. Eestis on raske leida lavastust, mis sellist menu oleks nautinud – keskmiselt viibis igal etendusel 461 inimest.

Keskeakriisis meestest kõnelevas Andres Noormetsa lavastuses said kokku näitlejad, kes muidu kunagi laval ei kohtu. Neli koolivenda lavakunstikooli 16. lennust – Riho Kütsar, Indrek Sammul, Ago Anderson ja Mait Malmsten – läksid pärast kooli lõppu tööle eri teatritesse ning "Meeste kodu" oli esimene lavastus, kus pärast kooli lõppu taas kokku saadi.

Viimasel etendusel mahutati Ugala teatri suurde saali publiku soovile vastu tulles nii palju lisatoole kui võimalik. Lõpuetendus, mis venis kaugelt pikemaks, kui keegi oleks oodanud, naerutas lisaks tavapärastele naljadele ka rohkete üllatuste ja puäntidega, millega näitlejad üksteist üle trumbata proovisid. Loomulikult ei saanud lõppsõna ütlemata jätta lavastaja Andres Noormets, kes lavastuse finaalis üllatuslikult üles astus ning Carmeni-nimelise muusana meeste ette ilmus.

Etenduse lõppedes otsustasid näitlejad lavastajale tagastada dressipüksid, mille Noormets oli enne esietendust Ago Andersonile kostüümiks laenanud. Püksid on küll saja mängukorra järel vaid niitidega koos püsimas ja meenutavad pükse vaid nime poolest. Samuti kingiti lavastajale suur tühi seinamaal, mis lavakujunduse osana on sada korda publiku ees olnud. Publiku naeru saatel loositi välja ka uus omanik lavastuses kõrvalosa teinud stressijänesele, mis saalist endale uue omaniku leidis.

Kogu õhtu päädis sellega, et lavale saabus Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam motoriseeritud kahveltõstukiga, mille abil transporditi lavale preemia päevakangelastele: riita laotud Valmiermuiža kvaliteetõlu ja pitsa. Ühtlasi andis Aardam üle nimelise graveeritud prožektori legendaarsele Ugala teatri valgusmeistrile Evald Laurile, kelle 36 aasta pikkuse teatrikarjääri viimaseks tööks valgustajana lavastus "Meeste kodu" jäi.