Teater NO99 sügishooaeg

Teater toob vaatajate ette kolm klassikalist materjali, mis kõnetavad inimese ahistusest nähtavate ning nähtamatute struktuuride poolt. Kolm teksti, kolm lavastajat, üks teater.

Esimene
Augustis esietendus Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi "Onu Tomi onnike". Põhinedes Harriet Beecher-Stowe'i 19. sajandi menukaimale ilukirjanduslikule romaanile, kõneleb lavastus inimese rõhumisest teise poolt. Üks inimene, musta värvi, on ori. Teine inimene, valget värvi, on tema pidaja. Süsteemid on paigas, ketid on soojas. Ja hädamere vastu ei tõsta mõõka keegi. Tragöödia osades Teater NO99 näitlejad Andres Mähar, Marika Vaarik, Mirtel Pohla, Risto Kübar, Rasmus Kaljujärv, Inga Salurand ja Sergo Vares ning külalisena Eva Klemets.

Teine
25. septembril esietendub Aleksander Pepeljajevi lavastus "Margarita ja Meister". Lavakunstikooli tudengite improvisatsioonid ja liikumised Mihhail Bulgakovi romaanile. Bulgakovi ning Meistri konfliktid süsteemiga ning iseenda talendiga, saatanlike jõudude ja fantastilise ulma, Margarita ning igavikuga. Elu nagu alati, õnn laulab koidikul. Ja geeniusele gravitatsioon ei kehti. Osades EMTA lavakunstikooli tudengid.

Kolmas
Novembris toob Tiit Ojasoo lavale Edward Albee'i "Kes kardab Virginia Woolfi?" See on üks ilusamaid armastuslugusid, mis kirjutatud. Kuid see on ka üks valusamaid, rajumaid, vihasemaid, õelamaid, raevunumaid, kurvemaid ja kirglikumaid lugusid, mille peale võib üks inimene tulla. Armastus on siin väljakannatamatu – ja möödapääsmatu. Osades Marika Vaarik, Hendrik Toompere jr (külalisena), Sergo Vares ja Mirtel Pohla.
NB! Osatäitjad kinnitas Edward Albee isiklikult!

NO99 repertuaarisekseris on sügishooajal veelgi lavastusi. Neid SMS-formaadis kokkuvõetuna võiks öelda nii:
"Kuidas seletada pilte surnud jänesele" – sügisel välisfestivalidel tuuritamist alustav lavastus kunstniku rollist ühiskonnas ja jänese rollist kunstisaalis.
"Perikles" – muinasjutt õilsast printsist, kelle saatus tõmbab korduvalt lohku, kuid kes täispanga peale mängides võtab lõpuks jackpoti. 
"Pea vahetus" – näitlejate, laulva koori ning sõnumi harmooniast võrsuv inimese ning kunsti pühitsus, puhas ja siiras. 
"Startup" – varahommikune laks mõttevitamiini, kus pritsitakse ideid, mis võiksid maailma muuta. Eesti Nokia on selle kõrval kökimöki.
"GEP" – etendatud üheteistkümnel välisfestivalil, kaheksas riigis, seitsmes keeles. Süžee Eesti-keskne, probleemid universaalsed.
Aktsioonid – hullumeelsete ideede rida, mida saab proovida vaid korra. Miks? Sest muidu läheks asi juba teatriks.

Eero Epner