Teater kirjandusfestivalil HeadRead
24.05.2016 14:09
25.-29. maini 2016 toimub Tallinnas kaheksas kirjandusfestival HEAD READ, kus viie päeva vältel astub üles üle 25 välisesineja ning vähemalt kaks korda rohkem kodumaiseid kirjanikke ja kirjandusinimesi. Festivali eelõhtul, 24. mail kanti teatris NO99 ette kaks tähelepanuväärset ja auhinnatud teksti, mille keskmes on eesti keele igapäevased vormid - „Kodumaa karjed“ ja „Eestluse elujõust“.
N 26. mail kl 10.00 Andrus Kivirähk Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73)
Kõigil lugemishuvilistel lastel, noortel ja hingelt noortel on võimalus kohtuda eelmise aasta ühe populaarsema kirjandusteose "Oskar ja asjad" autoriga.
R 27. mail kl 18.00 Luulekülaliste maraton: e Freud, Nuala Ní Dhomhnaill, Margot Henderson, Heli Laaksonen, Kārlis Vērdiņš, Jacques Tornay, Dmitri Vodennikov, Carl Jóhan Jensen Mustas Puudlis (Müürivahe 20)
Nuala Ní Dhomhnaill (1952) on Inglismaal sündinud iiri luuletaja, üks tuntumaid iiri keeles kirjutavaid inimesi, kes on avaldanud luule kõrval lastenäidendeid, stsenaariume, artikleid ja esseesid, võib pidada suurepäraseks lugude jutustajaks luuletajanahas. Ní Dhomhnailli põimib iiri pärimuslikesse motiividesse ka kaasaegsemaid teemasid nagu naiselikkus, seksuaalsus ja kultuur.
R 27. mail kl 20.00 Ajatud tekstid ajalises teatris: Pääru Oja, Külli Teetamm, Taavi Teplenkov Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1)
Teatrikunsti tundub olevat sisse kirjutatud omamoodi kurbus. Lavastus elab küll huvitavat elu, igas etenduses uuesti sündides, kuid lõpuks, pärast viimast lavastust, jäävad temast reeglina vaid üksikud jäljed – mõned pildid fotoalbumites ja pealtnägijate mäludes. Kui hästi läheb, talletatakse üks etendus ka filmilindile. Kuid kaduvikulisus, hetkelisus on teatrikunstile omane – seda eriti postdramaatilises teatris, mis ammutab sageli inspiratsiooni laval toimuva kordumatusest, olukorra ootamatustest, vabamaks lastud draamakunsti spontaansusest. Ometi ei kao kuhugi see osa teatrikunstist, mis peab ajahamba survele paremini vastu: dramaturgia. Kuigi tänapäeval kaldub näitekirjanduses rõhk üha selgemalt nimetatud mõiste viimasest osast esimesse, ei ole kirjapandud sõna, paberile talletatud dialoog või monoloog näitleja elust kuhugi kadunud. Näitleja mälu on kirjapandud sõna jälgi täis. Neid jälgi soovimegi oma festivalil tähistada, mistõttu palusime mitmel tunnustatud näitlejal tulla ning lugeda valikut neist tekstidest, mis on nende näitlejateed oluliselt mõjutanud. Teie ette astuvad Pääru Oja, Külli Teetamm ja Taavi Teplenkov.
L 28. mail kl 17.00 Sofi Oksanen ja Jan Kaus Kirjanike Maja musta laega saal (Harju 1)
Ema poolt eesti päritolu Sofi Oksanen (1977) on üks neid väheseid rahvusvaheliselt tuntud kaasaegseid kirjanikke, kes siinsele lugejale põhjalikku tutvustamist ei vaja. Seda ennekõike tänu Oksase kolmandale romaanile „Puhastus“ („Puhdistus“, 2008, e k Varrak, 2009, tlk Jan Kaus), mille aluseks 2007. aastal Soome Rahvusteatris esietendunud samanimeline näidend. Oksase viies romaan, maagilise alatooniga psühholoogiline peredraama „Norma“ (2015) ilmub Eesti lugejate ette Kadri Jaanitsa tõlkes käesoleval aastal kirjastuselt Varrak.
L 28. mail kl 19.00 Luulekülalised II: Nuala Ní Dhomhnaill, Annie Freud, Carl Jóhan Jensen Margot, Henderson Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1)
Nuala Ní Dhomhnaill (1952) on Inglismaal sündinud iiri luuletaja, üks tuntumaid iiri keeles kirjutavaid inimesi, kes on avaldanud luule kõrval lastenäidendeid, stsenaariume, artikleid ja esseesid, võib pidada suurepäraseks lugude jutustajaks luuletajanahas. Ní Dhomhnailli põimib iiri pärimuslikesse motiividesse ka kaasaegsemaid teemasid nagu naiselikkus, seksuaalsus ja kultuur.
Kõigil festivali päevadel on kavas teatriga seotud sündmusi, kus astuvad üles nii tuntud näitekirjanikud kui ka teatritegijad:
K 25. mail kl 18.00 VHK vabakava „Meelte kodu“ Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1)
Nagu heaks kombeks, astuvad festivali esimesel päeval üles Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi teatrikooli abituriendid, et esitada põhjalik ja mitmekesine kirjanduslik kava, millest leiab nii kaasaega kui klassikat, nii tõlkekirjandust kui ka kodumaist ilusõna. Selleaastane kava paistab silma kodumaise kirjanduse suure osakaaluga – noored annavad oma hääled teiste hulgas Juhan Viidingu / Jüri Üdi, A. H. Tammsaare, Doris Kareva, Betti Alveri, Oskar Lutsu, Artur Alliksaare, Hando Runneli, Tõnu Õnnepalu jt kirjutatule. Kava pealkiri aga viitab meie viimaste aastate rahvuslikule, metsaradu pidi kõndivale aardele – Valdur Mikitale. Nagu ikka, juhendab abiturientide etteastet näitleja ja muusik Tõnis Rätsep.
Nagu heaks kombeks, astuvad festivali esimesel päeval üles Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi teatrikooli abituriendid, et esitada põhjalik ja mitmekesine kirjanduslik kava, millest leiab nii kaasaega kui klassikat, nii tõlkekirjandust kui ka kodumaist ilusõna. Selleaastane kava paistab silma kodumaise kirjanduse suure osakaaluga – noored annavad oma hääled teiste hulgas Juhan Viidingu / Jüri Üdi, A. H. Tammsaare, Doris Kareva, Betti Alveri, Oskar Lutsu, Artur Alliksaare, Hando Runneli, Tõnu Õnnepalu jt kirjutatule. Kava pealkiri aga viitab meie viimaste aastate rahvuslikule, metsaradu pidi kõndivale aardele – Valdur Mikitale. Nagu ikka, juhendab abiturientide etteastet näitleja ja muusik Tõnis Rätsep.
N 26. mail kl 10.00 Andrus Kivirähk Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73)
Kõigil lugemishuvilistel lastel, noortel ja hingelt noortel on võimalus kohtuda eelmise aasta ühe populaarsema kirjandusteose "Oskar ja asjad" autoriga.
N 26. mail kl 18 „Puhas eesti kirjandus“ Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8)
Eesti kirjandusel paistab rahvusvahelises plaanis minevat üha paremini. Selle valguses võiks heita õhku küsimuse, kas eesti kirjandusest leiab jooni, mis eristavad teda näiteks läti, soome või prantsuse kirjandusest – või on kõik ikkagi kinni autori isiklikus andekuses? Kas eesti kaasaegsest kirjandusest kumab välja mikitalik eri- ja salapära või eksitab meid puhas juhus? Seda küsimust on muidugi kõige mõistlikum esitada neile, kes näevad eestlaslikku meelelaadi ühtaegu lähedalt, aga samas kõrvalt – eesti kirjanduse tõlkijatelt. Sestap kogunebki festivalile nimetatud eluala esindajate crème de la crème: lätlanna Maima Grīnberga, ameeriklane Adam Cullen ning itaallane Daniele Monticelli.
Eesti kirjandusel paistab rahvusvahelises plaanis minevat üha paremini. Selle valguses võiks heita õhku küsimuse, kas eesti kirjandusest leiab jooni, mis eristavad teda näiteks läti, soome või prantsuse kirjandusest – või on kõik ikkagi kinni autori isiklikus andekuses? Kas eesti kaasaegsest kirjandusest kumab välja mikitalik eri- ja salapära või eksitab meid puhas juhus? Seda küsimust on muidugi kõige mõistlikum esitada neile, kes näevad eestlaslikku meelelaadi ühtaegu lähedalt, aga samas kõrvalt – eesti kirjanduse tõlkijatelt. Sestap kogunebki festivalile nimetatud eluala esindajate crème de la crème: lätlanna Maima Grīnberga, ameeriklane Adam Cullen ning itaallane Daniele Monticelli.
R 27. mail kl 18.00 Luulekülaliste maraton: e Freud, Nuala Ní Dhomhnaill, Margot Henderson, Heli Laaksonen, Kārlis Vērdiņš, Jacques Tornay, Dmitri Vodennikov, Carl Jóhan Jensen Mustas Puudlis (Müürivahe 20)
Nuala Ní Dhomhnaill (1952) on Inglismaal sündinud iiri luuletaja, üks tuntumaid iiri keeles kirjutavaid inimesi, kes on avaldanud luule kõrval lastenäidendeid, stsenaariume, artikleid ja esseesid, võib pidada suurepäraseks lugude jutustajaks luuletajanahas. Ní Dhomhnailli põimib iiri pärimuslikesse motiividesse ka kaasaegsemaid teemasid nagu naiselikkus, seksuaalsus ja kultuur.
R 27. mail kl 20.00 Ajatud tekstid ajalises teatris: Pääru Oja, Külli Teetamm, Taavi Teplenkov Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1)
Teatrikunsti tundub olevat sisse kirjutatud omamoodi kurbus. Lavastus elab küll huvitavat elu, igas etenduses uuesti sündides, kuid lõpuks, pärast viimast lavastust, jäävad temast reeglina vaid üksikud jäljed – mõned pildid fotoalbumites ja pealtnägijate mäludes. Kui hästi läheb, talletatakse üks etendus ka filmilindile. Kuid kaduvikulisus, hetkelisus on teatrikunstile omane – seda eriti postdramaatilises teatris, mis ammutab sageli inspiratsiooni laval toimuva kordumatusest, olukorra ootamatustest, vabamaks lastud draamakunsti spontaansusest. Ometi ei kao kuhugi see osa teatrikunstist, mis peab ajahamba survele paremini vastu: dramaturgia. Kuigi tänapäeval kaldub näitekirjanduses rõhk üha selgemalt nimetatud mõiste viimasest osast esimesse, ei ole kirjapandud sõna, paberile talletatud dialoog või monoloog näitleja elust kuhugi kadunud. Näitleja mälu on kirjapandud sõna jälgi täis. Neid jälgi soovimegi oma festivalil tähistada, mistõttu palusime mitmel tunnustatud näitlejal tulla ning lugeda valikut neist tekstidest, mis on nende näitlejateed oluliselt mõjutanud. Teie ette astuvad Pääru Oja, Külli Teetamm ja Taavi Teplenkov.
L 28. mail kl 17.00 Sofi Oksanen ja Jan Kaus Kirjanike Maja musta laega saal (Harju 1)
Ema poolt eesti päritolu Sofi Oksanen (1977) on üks neid väheseid rahvusvaheliselt tuntud kaasaegseid kirjanikke, kes siinsele lugejale põhjalikku tutvustamist ei vaja. Seda ennekõike tänu Oksase kolmandale romaanile „Puhastus“ („Puhdistus“, 2008, e k Varrak, 2009, tlk Jan Kaus), mille aluseks 2007. aastal Soome Rahvusteatris esietendunud samanimeline näidend. Oksase viies romaan, maagilise alatooniga psühholoogiline peredraama „Norma“ (2015) ilmub Eesti lugejate ette Kadri Jaanitsa tõlkes käesoleval aastal kirjastuselt Varrak.
Teksti koostanud Jelena Skulskaja, lavastaja Maria Kotlova.
L 28. mail kl 18.00 Frank Boyle: W. B. Yeatsi luule ja muusika Mustas Puudlis (Müürivahe 20)
W. B. Yeats (1865-1939) on 20. sajandi luule üks olulisemaid autoreid, kes ühena vähestest pälvis Nobeli preemia (1923) juba enne oma tähtsaimate tööde avaldamist. Sel aastal avaneb meie festivalil võimalus kuulata Yeatsi luulet tema kaasmaalase elavas esituses. Frank Boyle on hetkel Soomes elav iiri näitleja ja stand-up koomik, kes esineb nii sealsetes teatrites, telesarjades kui reklaamides. Boyle’i olulisematest teatritöödest võiks mainida osatäitmisi Samuel Becketti „Krappi viimases lindis“ ja juba üle kahekümne aasta esitatavaid dramatiseeringuid, mis põhinevad James Joyce’i romaanile „Ulysses“. Näitleja Yeatsi kavast tõotab kujuneda tõeline maiuspala kõigile kultuuriloolise närviga luulehuvilistele.
W. B. Yeats (1865-1939) on 20. sajandi luule üks olulisemaid autoreid, kes ühena vähestest pälvis Nobeli preemia (1923) juba enne oma tähtsaimate tööde avaldamist. Sel aastal avaneb meie festivalil võimalus kuulata Yeatsi luulet tema kaasmaalase elavas esituses. Frank Boyle on hetkel Soomes elav iiri näitleja ja stand-up koomik, kes esineb nii sealsetes teatrites, telesarjades kui reklaamides. Boyle’i olulisematest teatritöödest võiks mainida osatäitmisi Samuel Becketti „Krappi viimases lindis“ ja juba üle kahekümne aasta esitatavaid dramatiseeringuid, mis põhinevad James Joyce’i romaanile „Ulysses“. Näitleja Yeatsi kavast tõotab kujuneda tõeline maiuspala kõigile kultuuriloolise närviga luulehuvilistele.
L 28. mail kl 19.00 Luulekülalised II: Nuala Ní Dhomhnaill, Annie Freud, Carl Jóhan Jensen Margot, Henderson Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1)
Nuala Ní Dhomhnaill (1952) on Inglismaal sündinud iiri luuletaja, üks tuntumaid iiri keeles kirjutavaid inimesi, kes on avaldanud luule kõrval lastenäidendeid, stsenaariume, artikleid ja esseesid, võib pidada suurepäraseks lugude jutustajaks luuletajanahas. Ní Dhomhnailli põimib iiri pärimuslikesse motiividesse ka kaasaegsemaid teemasid nagu naiselikkus, seksuaalsus ja kultuur.
Teksti koostanud Jelena Skulskaja, lavastaja Maria Kotlova.
P 29. mail kl 18.00 Viktor Marvini lavastus "Mõned loomalood" Vene teatris (Vabaduse väljak 5)
Festivali Head Read 2016 kavaga saate tutvuda SIIN.
Festivali Head Read 2016 kavaga saate tutvuda SIIN.