Seminar teatri ja kriisi suhetest

Kriis on mõitse, mida viimastel aastatel on lõpmatuseni ekspluateeritud. See on sõna, mida keegi meist enam kuulda ei taha, ometi peitub selles midagi enamat kui pelgalt viide majandussurutisele. Kriis võib tähistada nii algust kui lõppu, kriisi jõud võib olla nii hävitav kui ka loov. Kriis on maailma enesekorrastamise mehhanism, mis suudab ikkagi tulla ootamatult. Kuidas suhestuvad omavahel kriis ja teater? Kuidas on ühiskondlikud kriisid läbi ajaloo mõjutanud eesti teatrit? Ning vastupidi, kas kriisid teatris on omakorda mõjutanud ühiskonnaelu? Millistel tingimustel saab rääkida loomingulisest kriisist teatris? Miks majanduskriis ei too alati kaasa kunstilist kriisi ning kuidas suudavad teatrid kunstilise kriisi tingimustes ennast edukalt majandada? Kuidas avalduvad eetilised kriisid teatris? Milliseid muutusi näeme eesti teatrielus praeguse majanduskriisi tingimustes? Mida toob tulevik?

Mõned ettekanded käsitlevad teatri ja kriisi seoseid laiemalt (Joonas Hellerma, Jaanika Juhanson), teised keskenduvad kriisiolukordade analüüsimisele tänases eesti teatris (Keiu Virro, Joonas Tartu, Kristiina Reidolv) või vaatlevad eesti teatri lähiajaloost (Ireene Viktor) ning kaugematest aegadest (Tiina Saluvere) teada kriise.

Seminar toimub 8. mail kell 12 Tartu Ülikooli peahoones, auditooriumis 228. Seminari korraldavad Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetool ja Eesti Teatriuurijate Ühendus.

Lisainfo: Madli Pesti (madli.pesti@ut.ee) ja Tiina Saluvere (tiina@kirmus.ee).