Renoveeritud Ugala teatrimaja avas publikule uksed

Kauaoodatud hetk on käes – sel laupäeval, 18. märtsil avas Ugala teater taas oma uksed, kui esietendus Lembit Petersoni lavastatud suurejooneline Hispaania mõõga- ja mantlikomöödia "Nähtamatu daam". Pärast 13 kuud kestnud mastaapseid renoveerimistöid on teatrimaja läbinud täieliku uuenduskuuri ning Eesti kõige uuem teatrimaja on taas publikuootel.

Renoveerimise käigus läbis teatrimaja suured muudatused: lammutati ja laoti uuesti Ugala tunnusmärgiks saanud punasest tellisest fassaad; ehitati ümber väike saal, millest on tänaseks saanud kaasaegsete tehniliste võimalustega 180kohaline black box tüüpi saal; suures saalis saab publik nüüdsest istet võtta teatraalselt punastel toolidel; juurde on tekkinud kaks uut saali – keldri- ja kammersaal. 

Põhjaliku uuenduse tegi läbi ka Ugala teatri tehnopark, mille tulemusel on Viljandi teatris nüüd Euroopa tasemel heli-, valgus- ja videotehnika. Teater saab endale ka uue pöördlava. Lavaseadmete ehitust teostab Hollandi firma Trekwerk.   

Palju on teatrimajas ka varasemast tuttavat. Ugala teatrimaja on üks väheseid teatrimaju, mis on kuulutatud muinsuskaitsealuseks ehitiseks. Originaallahendusi silmas pidades on peatselt avatavas teatrimajas valminud interjöörid, mille elementides on jäädud truuks 80ndatele omastele värvidele ja disainile. Oma kuju on säilitanud publiku jalutusruumi laes kõrguvad valgustid ehk nö "pilved". Värskenduse läbinud majas taastati ka kogu kohviku sisustus, sh 80ndatele nii omased konjakitoolid. 

Ligi 10 000 m2 kogupinnaga Eesti üks suuremaid teatrikomplekse kasvas renoveerimise käigus veelgi suuremaks – kui varasemalt oli publikule avatud kaks korrust, siis nüüdsest saab teatrikülastaja liikuda kolme korruse vahel. Uuenenud teatrimaja publikuruumid laienesid ehituse käigus keldrikorrusele, kus tegutseb keldrikohvik, paikneb keldrisaal, Ugala Teatrikohviku köök, kostüümi- ja rekvisiidilaod ning tehnilised ruumid. Ugala saalid mahutavad kuni 800 inimest, mis lubab Viljandi teatrimajas korraldada lisaks etendustegevusele ka konverentse ning erisündmusi. 

Teatri publikuruumid on uuenenud majas lisaks treppidele ühendatud kaldteede ja liftiga, mis arvestavad ka nendega, kellel on liikumisega probleeme. "Koos arhitektide ja ehitajaga leidsime 36aastasele teatrimajale parimad võimalikud lahendused, et maja oleks ligipääsetavam, muutmata samas üldkujundust," kommenteeris teatrijuht Kristiina Alliksaar. "Meile on väga oluline, et publikul oleks siin majas hea olla. Täpselt sama oluline on ka see, et oma maja töötajad, kes teatris veedavad tihtipeale rohkemgi aega kui oma kodus, tunneksid siin ennast hästi."

1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud, Kalju Luts ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel uuendustöid läbi viidi.   

Arhitekt Irina Raua sõnul ei juhtu just tihti, et arhitekt saab oma projekteeritud hoonet 35 aasta möödudes uuendada. "Teatrimaja renoveerimisel lähtusime eelkõige soovist säilitada maja atmosfäär ja et uuendused ei hävitaks seda, vaid täiendaksid, looksid uusi võimalusi. Kui küsitakse, mis vahe oli ehitada siis ja tänapäeval, siis kõige suurem vahe on materjalide kasutamise võimalustes. Tänane valik on muidugi oluliselt suurem, nüüd sõltub palju meie ja ehitajate oskustest, kuidas neid valikuid kasutada," selgitas ta.

Kevadel saab valmis ka teatrit ümbritsev terrassidega pargiala, kuhu on planeeritud mitmeid istenurki ja Reinu tee poolsele küljele suuremahuline dekoratiivsein. "Uuenenud teatrimajal pole enam esinduspoolt ja tagahoovi, vaid kogu Valuoja tiigi ala muutub avalikuks ruumiks," rõhutab Raud.

Ugala teatrimaja ehitus läks maksma ligi 14 miljonit eurot. Ehitustööde projektijuht on Riigi Kinnisvara AS. Ehitustööde peatöövõtja on Nordecon AS.

Fotod: Heigo Teder

Mari Nurk

turundus- ja avalike suhete juht

SA Ugala Teater

tel 56635570