Maimu Krinal (1926-2007)

MAIMU KRINAL
19. detsember 1926 - 29. november 2007

29. novembril lahkus meie seast ootamatult Vanemuise teatri kauaaegne näitleja ja ooperisolist Maimu Krinal.

Maimu Krinal  sündis 19. detsembril 1926 Tamsalus, lõpetas 1944. aastal Tallinna tütarlaste kaubanduskooli ning õppis seejärel aastatel 1948-1953 Tartu muusikakoolis. Vanemuises töötas Maimu Krinal alates 1954. aastast, 1954-1967 koorilauljana ning alates 1967. aastast ooperisolisti ja draamanäitlejana. 1980. aastal omistati talle ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Maimu Krinal oli ka Eesti Näitlejate Liidu auliige ning Vanemuise Hõbemärgi kavaler.

Maimu Krinal oli vanemuislane selle sõna kõige paremas ja ilusamas tähenduses - artist, kes mängis end suureks nii muusikalavastustes kui ka sõnateatris. Meeldejäävad teatrirollid olid Elts H. Raudsepa "Mikumärdis" (1957), Rosina S. Prokofjevi "Kihlus kloostris" (1962), Suzuki G. Puccini "Madame Butterflys" (1964, 1975), Emand Page O. Nicolai "Windsori lõbusates naistes" (1965), Mercedes Bizet' "Carmenis" (1969, 1991), Muna-Mari Vaiguri, Irdi ja Tormise "Külavahelauludes" (1972), Simone Bertaut Ü. Vilimaa "Edith Piafis" (1977), Florence Pike B. Britteni "Albert Herringus" (1978), Anne-Mai H. Jürisalu "Pühas Susannas" (1986), missis Pearce F. Loewe'i "Minu veetlevas leedis" (1991). Viimasest loominguperioodist on põhjust meenutada mitut eredat draamarolli, eeskätt Miss Marple A. Christie ja E. Alleni "Kutse mõrvale"( 2000), E. M. Ashford M. Edsoni "Hingetõmbes" (2002), Fruma-Sarah J. Bocki "Viiuldajas katusel" (2003), Mrs. H H. McCoy "Tantsumaratonis" (2005) jpt.

Maimu Krinal oli kuni surmani koduteatriga tihedalt seotud, pooleli jäi roll detsembris publiku ette jõudvas I. Bergmani näidendis "Lärmab ja veiderdab".

Leiname unustamatut artisti, alati päikselist ja kallist kolleegi.

Teater Vanemuine
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Teatriliit
Eesti Näitlejate Liit
Tartu linn