Indrek Hirve “Kevadtalv 1918” VAT Teatris
06.08.2008 18:00
Eestlaste juures läheb kaine asjalikkus niikaugele, et küsimustest, mis pole puhtpraktilised, üldse aru ei saada - ideaale läänelikus mõttes pole neil ollagi. Hermann von Keyserling
Kolmapäeval, 6. augustil kl 18 esietendub VAT Teatri saalis Rahvusraamatukogus lavastus "Kevadtalv 1918", mille autor Indrek Hirv kirjutas Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks teatrilaval ning mis avab ühe uue killukese Eesti Vabariigi sünniloost.
Indrek Hirvele on "Kevadtalv 1918" juba teine Eesti omariikluse sünnilugu kajastav teos: ta on ka möödunud aasta novembris ETVs esilinastunud telefilmi "Oma Maapäev" stsenaariumi kaasautor. Hirve sõnul on näidend sündinudki "Oma Maapäeva" stsenaariumiga paralleelselt ning seda võib käsitleda ka telefilmi jätku või täiendusena.
"Kevadtalv 1918" toob vaataja ette samad sündmused ning sama aja, kuid teemale lähenetakse teisest vaatevinklist - peamiselt käsitletakse sündmusi maal, rüüstatud mõisas, millega selle baltisakslasest omanik, keskealine haritlasest krahv, on tulnud jumalaga jätma. Selles lohutus ümbruses saab alguse krahvi ja tema eesti neiust sekretäri tundlik ja melanhoolne armulugu, mis toob ajaloolise konkreetsuse kõrvale pehmust ja inimlikku mõõdet.
Lavastuse pealkiri "Kevadtalv 1918" iseloomustab autori sõnul hästi aega, millesse näitemäng publiku kaasa viib: kõik oli veel segane, vabariik on küll välja kuulutatud, kuid Saksa okupatsioon on võtnud tulevikulootuse - nagu märtsis maha sadanud lumi võib korraks suretada iga varakevadise märgi ja -tunde.
Krahvi arutlustes on kasutatud mõnda lauset Hermann von Keyserlingi esseedest, üldiselt on autori sõnul tegemist aga vaba fantaasiaga, andmaks edasi 90 aasta tagust olustikku ja inimsuhete olemust tollases heitlikus Eestis.
Näidendi lavastas Tõnu Lensment, osades on Tõnu Oja, Elina Pähklimägi, Maria Lee Liivak, Tanel Saar ning kevadel Lavakooli lõpetanud ja äsja VAT Teatri trupiga liitunud Ago Soots ja Meelis Põdersoo. Kunstikutöö tegi Liina Unt.