7. märtsil toimub Draamateatri Maalisaalis Link: Bergman ja “Saraband”

Teisipäeval, 7. märtsil kell 17.30 kõnelevad Draamateatri Maalisaalis pikaaegsed Bergmani-tõlkijad Anu Saluäär-Kall ja Ülev Aaloe suure rootslase mahukast loomingust ja vastuolulisest isikust. Vestlus toimub Draamateatri üritustesarja Link raames. 

2018. aastal möödub Ingmar Bergmani sünnist 100 aastat. Seda tähistatakse laialdaselt kõikjal maailmas. Mitte küll juubeliaasta tõttu, kuid siiski selle sissejuhatusena jõuab Eesti Draamateatri lavale Bergmani viimane teos "Saraband" (valminud 2001, Rootsis ilmunud 2003).

""Sarabandi" käsikirja kirjutas Ingmar Bergman oma vaimseks testamendiks – ja selle kirjutamise ajal tegeles ta ka oma päris testamendiga," kirjutab lavastuse kavalehel helilooja Jüri Reinvere, kes sel perioodil Käbi Laretei ja ka Ingmar Bergmaniga lähemalt suhtles.

"Sarabandi" võtete alustamise eel rääkis Bergman: "See kõik, millesse ma ennast mässinud olen, on täiesti hullumeelne. Sel suvel saan ma 84-aastaseks. See on puhas kamikaze! Erland [Josphson] on kolm aastat põdenud Parkinsoni tõbe ja tal on kaks veretrombi ajus. Livil [Liv Ulmanil] on süda haige. Börje Ahlstedtil on Achilleuse kõõluse rebestus. Ainult Julia[Dufenius] ja mina, grupi kõige noorem ja vanem liige, oleme täie tervise juures. Paljud inimesed on minuga kontakteerunud, et küsida, kas nad saavad filmida meid võtete ajal. Kõik mõtlevad, et ma hakkan iga minut surema ja siis oleks suurepärane omada oma tagataskus üht dokumentaalfilmi. On üks ameerika filmitegija, kes on olnud nii erakordselt visa, et ma ütlesin talle lõpuks: olgu, ma nõustun suure summa raha eest. Ma mõtlesin, et saan niimoodi tast lahti, aga tema oli nõus. Niisiis pidin ma talle jälle ära ütlema. Samuti kolin ma välja Kuninglikust Draamateatrist ja jätan maha toa, mis on mul olnud alates aastast 1963. Ma ütlen head aega siis, kui olen lõpetanud "Sarabandi", siis sätin ma ennast igaveseks Fåröle. Et kirjutada ja filme vaadata. Ma mõtlen, et nüüdseks olen välja teeninud õiguse niimoodi talitada." (Ajakirjast Sight and Sound, tlk Kristiina Davidjants, TMK 7, 2003)

Bergman on tuttav eesti filmi- ja teatripublikule, eesti keeles on ilmunud paljud tema teosed. Juubeliaasta toob kindlasti lisa, nimetagem mõningaid juba ilmunuid: "Stseenid ühest abielust" (tlk Anu Saluäär, 1978), "Laterna magica" (tlk Ülev Aaloe, 1989),  "Fanny ja Alexander" (tlk Ülev Aaloe, 1991), "Pildid" (tlk Ülev Aaloe, 1995), "Pühapäevalapsed" (tlk Ülev Aaloe, 1997),  "Erakõnelused" (tlk Ülev Aaloe, 1998), "Hea tahe" (tlk Ülev Aaloe, 1999), "Kolm päevikut" Koostanud Maria von Rosen ja Ingmar Bergman (tlk Ülev Aaloe ja Maarja Laur, 2005), "Lärmab ja veiderdab" (tlk Ülev Aaloe, 2007), "Sügissonaat" (tlk Ülev Aaloe, 2008). 

Pilet Lingile maksab 2 eurot.