Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

{Sajandi lugu}: Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas

Autor:
Manfred MIM
Esietendus:
Esietendus 19. jaanuaril 2018 Rahvusooperis Estonia
lavastus-pic
Manfred MIMi ooper
Valminud Eesti riigi toel ning Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostööna

Dirigent: Kaspar Mänd

Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ning ooperi ja muusika lavaküpseks saamise eest hoolitsenud Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Andrus Aaslaid, Karl Saks, Raul Keller, Taavet Jansen, Maike Lond Malmborg, Oksana Tralla, Mart Koldits, Henri Hütt, Kalle Tikas, Andres Tenusaar ja Evi Pärn.

Laval Rahvusooper Estonia solistid René Soom, Priit Volmer, Juuli Lill, Kristel Pärtna, Mati Turi, Mart Madiste ja Mart Laur, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti Rahvusballeti tantsijad.

2014. aasta märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu, mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Rahvusooperile Estonia ning Kanuti Gildi SAALile valis fortuuna ülesandeks kajastada ühiselt kuuekümnendaid aastaid.

Õnneliku juhusena sattus osapoolte valdusesse Eesti ooperimaastikul seni avastamata teose libreto ning tundmatus noodikirjas partituur. Teose on kuuekümnendate paiku kirjutanud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM. Ooper räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele on nad saanud tahtmatult alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates.

Kõigepealt oli tükk rauda. Raud lendas kosmoses ringi ega teinud midagi. See kestis kaua. See oleks jäänud ka täiesti märkamata, kui kaks kõverjoont poleks juhuslikult ristunud. Rauakamakas tabas Maad, täpsemalt – Saaremaad, temast sai Kaali meteoriit ja ta unustati. Maa läks eluga edasi, Saaremaa läks eluga edasi.

60ndad oli teaduse õitsengu aeg. Teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Kaali meteoriit tuli jälle inimestele meelde. Lennart Meri kirjutas temast kuulsa raamatu ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Ja keegi ei küsinud, kuidas Lennart selle kõik teada sai. Kas tõesti ainult intuitsioon?

See suur mõistatus on nüüd lahenemas. Eesti ajaloo senini tundmatu suurmees Manfred MIM astub varjust välja, otse lavale, mille ta ise on konstrueerinud. Manfred MIM oli ainus inimene, kes teadis täpselt, kuidas Kaali meteoriit eesti kultuurile rauast aluse pani. Ükskord, vastu ööd kusagil kõrbes, kohtus Manfred Lennartiga.

Sellest, mis edasi sai, räägib ooper.

Juba pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on Kanuti Gildi SAALi eestvedamisel rohkem kui kümnest erinevate alade loovinimestest koosnev ühendus MIMproject tänaseks läbi töötanud enamiku Manfred MIMi märkmeid ning restaureerinud ja dešifreerinud partituuri.

Tegemist on monumentaalse ülesandega, kuna ooperi kirjutamise ajal ei olnud moodne muusika ega lavatehnilised võimalused arenenud tasemeni, mida Manfred oma loomingus lootis kasutada. Seetõttu puudusid ka väljakujunenud viisid nende kirjeldamiseks ja mitmel puhul on kirjapandu mõistmiseks olnud vaja kõigepealt taasluua keel, milles märkmed on algselt talletatud. Ka praegu nõuavad mitmed tema poolt väljapakutud lahendused tehnika viimase sõna kasutamist ja mitme puhul on alust arvata, et ooperimaastikul võib selline element leida kasutamist esmakordselt.