Lavastused

Charles Gounod’ ooperi libreto Jules Barbier ja Michel Carré William Shakespeare’i samanimelise näidendi järgi

Maailmaesietendus 27. aprillil 1867 Théâtre-Lyrique’is

„Fausti“ (1859) edu julgustas Théâtre-Lyrique’i direktorit Léon Carvalhot tellima Gounod’lt järgmise ooperi. Tee „Romeo ja Julia“ esietenduseni oli okkaline. Raske oli leida tenorit, kes suudaks ära laulda meespeaosalise kõrge partii, mille ilmekaks näiteks on tenoriaaria „Salut, Demeure“ ooperist „Faust“. Väidetavalt kirjutas helilooja viimast vaatust kaks korda ümber.

Sellest hoolimata on Gounod’ muusikaline jutustus Shakespeare’i tragöödiast imeliselt tundlik, dramaatiline ja meloodiarikas. Ooperi on tuntuks teinud sügavalt emotsionaalsed duetid, värvikas orkestratsioon ja südantliigutavad koorid. Shakespeare’i tuntud tragöödia keelatud armastusest kahe vaenutsevatest peredest pärit noore vahel on andnud ainest mitmetele ooperitele, kuid ükski neist ei ole niivõrd originaalitruu kui Gounod’ oma. „Romeo ja Julia“ on õigustatult teeninud ära „Fausti“ populaarsuse, olles 19. sajandi prantsuse ooperi üks hinnatumaid pärle. Ooperi üheks tuntumaks muusikanumbriks on „Je veux vivre“ ehk „Julia valss“.

Dirigent Vello Pähn.