Dramatiseerija: Enor Niinemägi Kunstnik: An-Liis Amur ja Marko Odar (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) Valguskujundus: Karl-Jakob Marken Peaosas: Martin Tikk või Romero Tamre
Lavastuse „Rääkiv Inimene“ tekst pärineb Jüri Ehlvesti samanimelisest novellist, mis on ilmunud kogumikus „Päkapikk kirjutab.“ Lavastus kõneleb loo paranoilisest noormehest Federicust, kes ammuse õnnetuse või trauma tõttu midagi väga olulist oma minevikust unustanud on, ning kes tagasi eneseteadvustamise poole püüdleb, leidmaks oma hirmude põhjust.
Argimurede sunnil ja lootuses parandada oma elutingimusi, sõlmib Federic ühe lepingu. Ühtlasi tahab ta leida taas oma kaotatud... mis ta arvabki seda olevat – armastust, hinge, sügavamat mina? Leping kui selline aga peidab ja peegeldab eneses alati teatavat „deemonlikkust“.
Tekkinud olukorra tegelik traagika annab endast tunda unenägudes ja ulmades.
Ehlvesti novellides on pidevalt püstitatud salapäraseid mõistatusi, millele peategelane kõigest väest lahendusi otsib, need lahendused aga oma lakkamatutes tõlgendustes viivad teda ummikteedele ja ebaõnnestumistele. Keskne ja tegelik mõistatus paikneb ehk hoopis mujal kui loos. See pole esitatud mitte tegelastele vaid hoopis meile, vaatajaile. Mõistatus tahab lugude vahelt välja ronida ja asuda mitte meie „laupa“ vaid hoopis „kuklasse“.