New York, 1958, kuulsa abstraktsionisti Mark Rothko (1903–1970) stuudio. 50ndatates aastates kunstnik palkab assistendiks 20-aastase noormehe ja paneb suhted esimesel kohtumisel paika: „Ma ei ole su rabi, ma ei ole su isa, ma ei ole su psühhiaater, ma ei ole su sõber, ma ei ole su õpetaja – ma olen su tööandja.“ Noor kunstnik on algul innukalt kõigeks valmis, et olla suure meistri ligi, näha tema kunsti sündi, õppida, kuulata. Kahe ande, isiksuse, kahe põlvkonna elu- ja kunstinägemuse kohtumisel lööb sädemeid! Iga uus põlvkond eitab eelmist – nagu Rothko noorena oma eelkäijaid, nii ka uus põlvkond teda. Noormees on vanameistrile peegliks, nõnda et enesekeskne Rothko peab tajuma elu, publiku ja kunsti muutumist.