Kunstnik Jaak Vaus (Ugala)
Mängivad: Helgi Sallo, Anne Paluver, Marika Korolev, Marju Männik, Raivo Rüütel, Tõnu Kilgas, Raivo Mets, Toomas Tross, Jüri Karindi
- Kas teatril ja hullumajal on mingit vahet?
- On küll - hullumajas on direktor normaalne.
(Vana nali)
Meie meelest on see üks paremaid tatrikomöödiiaid, mida oleme kohanud. Teatriteemalised komöödiad põhinevad enamasti situatsioonkoomikal - kõikvõimalikel apsudel, segadustel, juhustel ja juhtumistel, mis võivad ette tulla laval, lava taga ja teatrimajas üldse. "Publikule keelatud" ("Interdite au publique") tugineb peamiselt karakterikoomikal. On ju teada tõsiasi, et teatrirahvas - eriti näitlejad - on pisut isevärki. Neil on tavalisest suurem esinemisvajadus, nad on eriti edevad, kuulsusjanulised ja tihti lapsemeelsed. Just neid, ja veel muidki näitlejatele omaseid jooni on Jean Marsan oma komöödias teravdatult käsitlenud - ja tagajärjeks on groteskne komöödia, milles on ometi tunda autori sooja suhtumist teatrirahvasse - juba kasvõi sellepärast, et ta nende arvel head nalja sai teha. Pealegi tundis ta seda maailma läbi ja lõhki, kuna sõi samast katlast - oli näitleja, lavastaja ja näitekirjanik.
Meile meeldib see komöödia ka sellepärast, et ta tekitab meis assotsiatsioone - vägisi tulevad silme ette "Vanalinnastuudio" esimesed aastad ja meie oma Vana Baskini Teater praegu. Ruumikitsikus, rahanappus, kõik tehakse "põlve otsas" ja saab valmis viimasel tunnil, näitlejad on laenatud ja värvatud... kuid tehatahtmist on enam kui küllalt.