Lavastused

Lavastaja: Mart Koldits (Von Krahli Teater)
Osades:  Janek Vadi, Peeter Jürgens, Andres Tabun, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Triinu Meriste. Andres Oja, Anne Valge, Luule Komissarov, Margus Vaher, Vilma Luik, Tarvo Vridolin ja Kata-Riina Luide,  TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia näitlejatudengite teine kursus, tantsutudengid ja kuueliikmeline ansambel.

Viktor Pelevin: "Kas teie, armas lugeja, olete märganud, et kui kaua maailma jälgida ning iseennast ära unustada, siis jääbki ainult see, mida te näete: madalal nõlvakul tihe põõsas, kuuskede rivi, mis eraldab raudteed muust maailmast, vahel jõgi või sild või tõkkepuu teraskäega kaitstud tühi tee. Kuhu mina sel ajal saan? Ja kuhu saavad need puud ja tõkkepuud sel ajal, kui keegi neid ei vaata?
Aga mis mul sellest. Tähtis on hoopis muu. Kõige lähemal õnnele - kuigi ma ei kipugi määratlema, mis asi see on - olen ma siis, kui ma pöördun aknast ära ning teadvuse servaga - sest teisiti poleks see võimalik - märkan, et äsja mind jälle ei olnud, oli lihtsalt maailm akna taga, ning midagi kaunist ja tabamatut, aga ka mingit „tabamist" absoluutselt mitte vajavat, on mõne sekundi kestel eksisteerinud tavalise mõtete tulva asemel, millest üks veab nagu vedur enda järel ka kõiki ülejäänuid, varjutab nad kõik ning paneb endale nimeks „mina"."

Mart Koldits: "Vene kirjanik Viktor Pelevin saavutas maailmakuulsuse 90-ndatel aastatel. Ta on Venemaal kujunenud selle lühikese ajaga juba täielikuks kultuskirjanikuks. Minu jaoks on Viktor Pelevin autor, kelle juurde pean oma vaimse tervise huvides iga paari aasta tagant tagasi pöörduma. Originaalis on „Kollane Nool" novell, mis räägib, nagu pea kõik Pelevini teosed, inimese võimalusest saavutada vaimne vabadus, selle sõna kõige sügavamas tähenduses. Pelevin valgustab nagu röntgen välja selle, mismoodi ühiskond ja kultuur inimese mõtte- ja tundeelu mõjutab, et mitte öelda juhib. Lugu tegeleb peamise küsimusega - mismoodi tuleks elada, et meie maailmas mitte hulluks minna ja säilitada inimesele loomuomane võime näha ilu ja tajuda Õnne - selle sõna kõige suuremas tähenduses."