Lavastused

Siidine õhk üle siidise vee,
vee all must miljon siidjat meduusi,
roosa õiega südamikus, hõljumas igale poole.
Kui selle elu aastate mandala
ükskord saab valmis,
äigab kerge käisega munk
selle värvid kõik kokku halliks,
õrnalt punakas halliks,
ja kallab need ojasse. Merre.
Nad kaovad kui kala vari.
Ja teistes eludes saarel on jälle sügis:
siidine õhk üle siidise vee,
vee all must miljon siidjat meduusi
roosaka õiega südames hõljuvad igale poole.
(Tõnu Õnnepalu, 19. septembril 2008 Vilsandil)

Mõned mõtted saavad teoks. Kuidas? See on umbes nii nagu kevadel nurmenukuõisi korjata, kuivatada ja sügisel neist teed teha või suvel õuntest talveks moosi keeta - teed kaane lahti ja kõik suved tulevad meelde ja soe hakkab ja tervis tuleb tagasi ja lõpp lähemale, elu läheb edasi.

Aastal 2008 pidas luuletaja Tõnu Õnnepalu päevikut. Samal aastal, aga ka eelneval ja järgnevatel käis loodusfotograaf Peeter Nahko Eesti metsades, rabades, mere ääres ja saartel ning pildistas. 2011. aasta oktoobris sattus Tiina Mälberg ühes Londoni klubis kuulama Taavo Remmeli kontrabassimängu.

Ja nüüd ootavad nad Sind Vihulasse ja tuleb "kevad ja suvi ja"