teater.ee kasutajaks registreerumine võimaldab
- eraisikutel laenutada näidendeid
- autoritel ja tõlkijatel hallata autoriõiguse lepinguid
- teatritel tellida näidendite lavastusõigusi, hallata autoriõiguse lepinguid ja aruandlust, esitada teatristatistikat ja täiendada teater.ee avalikku mängukava
Kasuta sisselogimiseks parooli
See the latest info of Estonian theatre
Lavastused
Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.
NB! "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." etendused algavad 18.00.
Dramatiseeringu autor ja lavastaja: Elmo Nüganen
Kunstnik: Andris Freibergs (Riia)
Kostüümikunstnik: Kristine Pasternaka (Riia)
Koreograaf: Triin Reemann
Muusikaline kujundus: Riina Roose, Jaak Jürisson
Helilooja: Jaak Jürisson
Valguskujundus: Kevin Wyn-Jones (Suurbritannia)
Osades: Hele Kõrve, Indrek Sammul (Eesti Draamateater), Andrus Vaarik, Evelin Võigemast, Andres Raag, Andero Ermel, Rain Simmul, Epp Eespäev, Allan Noormets, Piret Kalda, Anu Lamp, Helene Vannari või Anne Reemann, Elisabet Reinsalu, Liis Lass, Argo Aadli, Margus Tabor, Tõnn Lamp, Mart Toome, Kalju Orro ja Indrek Ojari.
Etendus kestab: 4 tundi 30 minutit, kahes vaatuses
Ligipääsetavus: silmusvõimendussüsteem vaegkuuljatele 2.-9. reas
"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." on Elmo Nüganeni instseneering A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" neljandast osast. Lavastus on jätkuks romaanisarja teisel köitel põhinevale "Tõde ja õigus. Teisele osale", kuid moodustab omaette loo ja on seetõttu vaadatav ka eraldisesivana.
Lavastaja Elmo Nüganeni mõtteid "Tõe ja õiguse" neljanda osa kohta:
Mulle tundub, et Indrekust saadakse veidi rohkem aru. Igaühel on temast mingisugune kujutluspilt olemas, sest ta on „Tõe ja õiguse" pentaloogia läbiv tegelane. Indreku kuju ja mõttemaailm on kirjanduse ajalukku sisse vermitud – ta on „kannataja pool" ning otsides tõde on tal on alati „õigus".
Karini puhul märkasin, et romaani lugedes inimesed tavaliselt vihastasid tema peale, kuid ainult seetõttu, et nad ei saanud tema käitumise motiividest aru. Samas elasid kõik väga Karinile kaasa. Ma ise panin lugedes tähele, et Karini vastu tekib mingi intuitiivne kaastunne. Sain aru, et kui vaataja ei mõista Karini käitumismotiive, siis võib teda väga kergelt võtta kui neurasteenikut, närvihaiget, hüsteerikut.
Mõistsin, et võtmefiguur on Karin, et vaataja peab mõistma tema igat sammu. Miks tuleb ta alguses rõõmsalt koju teatega, et Köögertal on pankrotis, miks ta tuju muutub, miks ta läheb Paralepa juurde jne. Mitte sellepärast, et ta otsib elus vaheldust ja on Indrekust tüdinenud, vaid ta läheb kõige paremas usus kindla plaaniga tegutsema, et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa.
Tegelaste käitumismotiivid peavad olema vaatajale nii selged, et ta ega pea üht või teist „õigemaks".
Preemiad:
Dramatiseeringu autor ja lavastaja: Elmo Nüganen
Kunstnik: Andris Freibergs (Riia)
Kostüümikunstnik: Kristine Pasternaka (Riia)
Koreograaf: Triin Reemann
Muusikaline kujundus: Riina Roose, Jaak Jürisson
Helilooja: Jaak Jürisson
Valguskujundus: Kevin Wyn-Jones (Suurbritannia)
Osades: Hele Kõrve, Indrek Sammul (Eesti Draamateater), Andrus Vaarik, Evelin Võigemast, Andres Raag, Andero Ermel, Rain Simmul, Epp Eespäev, Allan Noormets, Piret Kalda, Anu Lamp, Helene Vannari või Anne Reemann, Elisabet Reinsalu, Liis Lass, Argo Aadli, Margus Tabor, Tõnn Lamp, Mart Toome, Kalju Orro ja Indrek Ojari.
Etendus kestab: 4 tundi 30 minutit, kahes vaatuses
Ligipääsetavus: silmusvõimendussüsteem vaegkuuljatele 2.-9. reas
"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." on Elmo Nüganeni instseneering A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" neljandast osast. Lavastus on jätkuks romaanisarja teisel köitel põhinevale "Tõde ja õigus. Teisele osale", kuid moodustab omaette loo ja on seetõttu vaadatav ka eraldisesivana.
Lavastaja Elmo Nüganeni mõtteid "Tõe ja õiguse" neljanda osa kohta:
Mulle tundub, et Indrekust saadakse veidi rohkem aru. Igaühel on temast mingisugune kujutluspilt olemas, sest ta on „Tõe ja õiguse" pentaloogia läbiv tegelane. Indreku kuju ja mõttemaailm on kirjanduse ajalukku sisse vermitud – ta on „kannataja pool" ning otsides tõde on tal on alati „õigus".
Karini puhul märkasin, et romaani lugedes inimesed tavaliselt vihastasid tema peale, kuid ainult seetõttu, et nad ei saanud tema käitumise motiividest aru. Samas elasid kõik väga Karinile kaasa. Ma ise panin lugedes tähele, et Karini vastu tekib mingi intuitiivne kaastunne. Sain aru, et kui vaataja ei mõista Karini käitumismotiive, siis võib teda väga kergelt võtta kui neurasteenikut, närvihaiget, hüsteerikut.
Mõistsin, et võtmefiguur on Karin, et vaataja peab mõistma tema igat sammu. Miks tuleb ta alguses rõõmsalt koju teatega, et Köögertal on pankrotis, miks ta tuju muutub, miks ta läheb Paralepa juurde jne. Mitte sellepärast, et ta otsib elus vaheldust ja on Indrekust tüdinenud, vaid ta läheb kõige paremas usus kindla plaaniga tegutsema, et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa.
Tegelaste käitumismotiivid peavad olema vaatajale nii selged, et ta ega pea üht või teist „õigemaks".
Preemiad:
- "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." valiti parimaks lavastuseks ajakirja "Teater. Muusika. Kino" teatriankeedis hooaega 2005/2006 hinnanud kriitikute poolt
- Linnateatri kolleegipreemia 2007 - parim lavastus
- Elmo Nüganen - Eesti Teatri Aastapreemia parimale lavastajale 2007
- Hele Kõrve - Eesti Teatri Aastapreemia parimale naisnäitlejale 2007
- Evelin Võigemast - Eesti Teatri Aastapreemia parimale naisnäitlejale kõrvalosas 2007
- Preemia "kogu näitelava parima täitmise eest" festivalilt Draama 2007