Näidend kitarride ja politseiga
Tõlkinud Laur Lomper
Kunstnik: Karmo Mende
Osades: Tõnu Oja, Tanel Saar & Mart Soo
"Kivid" on näitemäng kahest Melboune`i poisist. Laseme nendel rääkida.
Arg poiss (13): Järgmisel hommikul püüdsin ma olla täiesti normaalne. Ema ütles, et ma võin
koju jääda. Ma ütlesin, et minuga on kõik korras ja sundisin ennast hommikust sööma nagu normaalne laps enne kooli. Siis ma mõtlesin, et politsei võib mind seal juba oodata. Ja ema ütles, et ma olen täna hommikul jube närvis. Ma lükkasin jalgratta tänavale. Naaber ütles mulle tere hommikust, ta on alati nii sõbralik ja mul hakkas õudne. Ma sõitsin pool teed ära ja tulin kivilasu juures rattalt maha ja ma ei saanud midagi parata, ma nutsin jubedalt, sest ma ei teadnud, mida teha. Ma teadsin, et ma ei saa enam normaalne olla. Ma mõtlesin ära põgeneda. Ma seisin tükk aega jõe kaldal. Ma istusin rattale, sõitsin koju ja rääkisin emale ära. Ta vaatas mulle otsa, ta liigutanud ennast peaaegu üldse, ainult vaatas mulle otsa ja oli täitsa vait. Siis ta ütles, et mine autosse, oleme tublid ja läheme politseisse.
Yahoo (15): "Roni välja," ütleb ta. Me mõlemad astume erikooli väravas autost välja. Mõlemad
läheme direktori kabinetti. Ema täidab mingi blanketi ära ja räägib siis direktorile, mis ma tegin. Lihtsalt räägib ära. Direktor vaatab mind nagu sitta. "Oled endale suure jama kaela tõmmanud, mis?" ütleb ta. "Hüva, siin tuleb sul oma kurjad plaanid vaka all hoida." "Jah, söör", ütlen ma...
Ma kohtun nende poistega. "Maksa mulle nelikend senti ja ma teen ära," "Kuuled, nelikend senti... sa üt' sid, et sa maksad..." Ma helistan automaadist... "Halloo, kas see on mu vana... on see kool?" "Mul on väga tähtis teade... Teie kooli on peidetud suur pomm!"
Esietendus 15. märtsil 2001 Räpina Rahvamajas.