1. detsembril avatakse etenduskunstide nädalaga Vaba Lava Narva teatrikeskus

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud Vaba Lava Narva teatrikeskus saab avapaugu etenduskunstide nädalaga, mis kuulub EV100 juubeliprogrammi. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Vaba Lava Narva teatrikeskus avatakse endises Baltijetsi tehases (Linda 2, Narva) 1. detsembril 2018 ja 1.–11. detsembrini toimub seal rahvusvaheline etenduskunstide nädal. Vaba Lava Narva teatrikeskuse etenduskunstide nädalal on plaanis tutvustada publikule tervet paletti Vaba Lava edasistest tegevustest Narva teatrikeskuses – esietendus, eesti ja välisteatrite külalisetendused, kontserdid, kino, seminarid, töötoad jne. 

Kell 15.00 toimub Jakob Hurda algatatud "Monumenta Estoniae Antiquae" sarja väljaannete "Vana Kannel XII. Vaivara ja Narva regilaulud" ning veebiväljaande "Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud" esitlus Vaba Lava Narva teatrikeskuse väikeses saalis. Üritus on tasuta.

Kell 16.00-18.00 toimub seminar "Kultuuri tähtsusest ääremaadel – tuleviku väljavaated" Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaalis. Sissejuhatuse teeb Vaba Lava juht Kristiina Reidolv. Ettekannetega esinevad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson, Tartu Uue Teatri juht Raul Oreškin ("Kremli ööbikud" Narvas) ning Station Narva korraldaja Helen Sildna. Ettekanded on eesti ja inglise keeles tõlkega vene keelde. Üritus on tasuta.

Vaba Lava Narva teatrikeskus avatakse laupäeval, 1. detsembril projektiteatri R.A.A.A.M ja Vaba Lava uuslavastusega "TRANSIIT. Peatage muusika". 

Dokumentaallavastus eesti muusikute gastrollidest Nõukogude Liidus tugineb intervjuudel järgnevate inimestega: Aivar Sirelpuu, Aleksander Kutikov, Aleksander Semjonov, Allan Vainola, Anatoli Belov, Andrei Makarevitš, Anne Veski, Anti Oidsalu, Anu Klyszejko, Ari Dubin, Artemi Troitski, Benno Beltšikov, Denis Poljakov, Denis Stepanjan, Hardi Volmer, Heini Vaikmaa, Hendrik Sal-Saller, Igor Maasik, Ivo Linna, Ivo Uukkivi, Jaak Ahelik, Jaanus Nõgisto, Jüri Vlassov, Kalev Aas, Kalev Plink, Kare Kauks, Margo Vaino, Marju Länik, Marko Kukk, Mihhail Kovalev, Mihkel Smeljanski, Mikk Targo, Nikolai Meinert, Olav Osolin, Olavi Pihlamägi, Peeter Vähi, Peeter Volkonski, Raivo Sersant, Raul Arras, Rein Lang, Tõnis Kahu, Tõnis Mägi, Tõnu Aare, Tõnu Trubetsky, Valeri Konovalov, Villu Tamme, Vladimir Matetski.

ENSV – kõige väiksem liiduvabariik, aga juhtiv jõud kaasaegse muusika arengus terves Nõukogude Liidus.

Töö lavastusega "TRANSIIT. Peatage muusika" on kestnud kaks ja pool aastat. Lavastuse autorid vestlesid Eesti muusikainimestega –  lauljatega, heliloojatega, muusikutega, produtsentidega, tehnikutega, kriitikutega. Nende vestluste põhjal on valminud etendus sellest ajast, mil eestlastest artistid kogusid Nõukogude Liidus viis korda päevas staadionitäie publikut. Ajast, mil lääne süntesaatorid maksid natukene vähem kui nõukogude auto. Ajast, mil punkari harja eest võis miilitsalt rahulikult peksa saada. Ajast, mil kõik ihkasid vabadust. Ajast, mil Eesti sai vabaduse. Ajast, mil vabaduse hind oleks võinud osutuda hirmuäratavalt kõrgeks.

Lavastus, dramaturgia: Dmitri Jegorov (Venemaa)

Dramaturgia: Andres Popov 

Stsenograafia, kostüümid: Konstantin Solovjov

Multimeedia: Natalja Naumova

Tekst, vokaal, löökpillid: Ivo Uukkivi

Tekst, klahvpillid, vokaal: Jarek Kasar

Tekst, akordion: Veiko Tubin

Tekst, kitarr: Martin Kõiv

Tekst, vokaal, löökpillid: Marten Kuningas

Tekst: Pavel Botsarov

Tekst, vokaal, basskitarr: Steffi Pähn

Etendus kestab 2 tundi ja 30 minutit. 

NB! Etendusele pääseb kutsega.

Kell 22.30 KONTSERT JA PIDU – esinevad Tõnis Mägi, Marju Länik, Jarek Kasar jt koos Estraadiraadioga, konferansjee Peeter Volkonski. Õhtu jätkub kohalike diskorite Max Diesel ja Vitalik Red rütmidega.

"Hedda Gabler" Anna Petterssoni lavastuses kujutab endast Henrik Ibseni ühe tuntuima näidendi visuaal-eksperimentaalset dekonstruktsiooni. Näitekirjanduse maailmaklassika kullafondi kuuluvat näidendit on aegade jooksul erinevates teatrites üle kogu maailma palju lavastatud. 1890. aastal kirjutatud "Hedda Gabler" räägib loo naisest, keda lämmatab ärritavalt igav ja väikekodanlik keskkond ja kes tunneb järjest enam painavat vajadust end sellest lahti rebida.

Electra Hallman nimiosas on ainuke näitleja, kes on füüsiliselt laval. Kolm ülejäänud tegelast, kes tiirlevad ümber Hedda – Jörgen Tesman, assessor Brack ja Ejlert Lövborg, on esitatud läbi videoprojektsiooni.

1998. aastal mängis Anna Pettersson ise Hedda Gablerit kriitikute poolt kõrgelt hinnatud Stockholmi Linnateatri lavastuses. Nüüd juba lavastajana jätkab ta originaalsel ja radikaalsel moel selle Ibseni näidendi uute tahkude avastamist.

Lavastaja: Anna Pettersson

Lavakjujundus: Anna Pettersson, Jan Lundberg

Kostüümid: Jan Lundberg

Heli ja valgus: Gustave Lund

Valguskujundus: Magnus Pettersson

Maskid ja parukad: Thea Holmberg Kristensen

Filmiprodutsent: Dallas Motion Agency

Operaator: Klas Hjertberg, Dallas Motion Agency 

LAVAL: Electra Hallman

Kaastegevad: Mattis Herman Nyquist, Kim Haugen, Eindride Eidsvold

Vaba Lava Narva teatrikeskuse suur saal.

Etendus kestab 1 tund ja 10 minutit ilma vaheajata. 

Lavastus on rootsi ja norra keeles eesti- ja venekeelse tõlkega. 

Kell 13.00-14.30 toimub EV100 raames Igor Kopõtini loeng "Narva kommuun ja Idarinne" Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaalis. Üritus on tasuta.

Kell 16.00 toimub stuudiosaalis erakondade esindajatega valimisdebatt Ida-Virumaa teemadel. Registreerimine debatile: aet.kiisla@gmail.com.

Lavastus põhineb Aleksander Vampilovi samanimelisel komöödial. Kaks noormeest saadavad pärast kohtingut tütarlapsi koju ning kuna aeg on hiline, siis selgub, et nad on viimasest rongist maha jäänud. Külmetavad noorukid koputavad huupi ekstsentrilise muusiku Sarafanovi uksele ja paluvad sisselaskmist. Nad improviseerivad jalapealt loo, et üks noormeestest on muusiku poeg. Sel hetkel ei või nad aimatagi, kuidas see süütu vale toob kõikide asjaosaliste ellu tulevikus suure muutuse.

Tegemist on kurbnaljaka looga armastusest ja üksindusest, sellest kuidas tegelikult kõik inimesed vajavad ärakuulamist ja mõistmist.

Lavastaja: Grigori Kozlov

Lavakujundus: Vassili Semjonov, Natalja Groševa

Valgus: Alexandr Rjazantsev

Helikujundus: Andrei Jurjev

Etenduse juht: Vera Lachinova

LAVAL: Mihhail Kasapov, Arseni Semjonov, Alexei Vedernikov, Jevgeni Šumeiko, Sergei Alimpijev, Aljona Artjomova, Alexandra Marejeva, Anna Arefjeva, Aljona Artjomova, Olga Karatejeva, Vladimir Karpov.

Vaba Lava Narva teatrikeskuse suur saal.

Etendus on ühe vaheajaga ja kestab 3 tundi. 

Lavastus on vene keeles. 

Matteo Spiazzi lavastus "Persona" erineb oluliselt traditsioonilisest sõnateatrist. Nimelt mängivad neli näitlejat laval maskides ja vaikides. Miimikat, liikumist ja kehakeelt kasutades toovad näitlejad vaatajani inimeste varjatud ja ebatäiuslikud küljed. 

Üks korter. Neli inimest. Ebatäiuslikud suhted. 

Neli kolmekümnendate lävepakul olevat inimest on sattunud veidra kooselu lõksu, sest see on nende ainus võimalus pääseda tööorjusest, raha nimel vihatud töö tegemisest. Nad on eksinud, nad ei tea enam, kes nad on või kuhu viib nende tee.

Selles korteris sünnib lugu läbi rea situatsioonide, mis avavad tegelaste naljakaid, õrnu, keerulisi, unenäolisi ja inimlikult ebatäiuslikke külgi. Kõik, mis juhtub, on vaid üks hullumeelne otsing iseenda identiteedi järele – on see siis ruum, mask, isik, hetk või puhas illusioon?

Lavastaja ja kunstnik: Matteo Spiazzi (Itaalia)

Helikunstnik: Villem Rootalu

Valguskunstnik: Tarmo Matt

Maskimeistrid: Annika Aedma (NUKU), Evelin Vassar (NUKU), Matteo Spiazzi

LAVAL: Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Kristian Põldma ja Tanel Ting.

Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaal.

Lavastus kestab 1 tund ja 5 minutit ilma vaheajata. 

Sõnadeta lavastus. 

Mis juhtub siis, kui meie, 21. sajandi täiskasvanud, iroonilised inimesed, kohtume oma esivanematega, kelle maailmapilt on hoopis teistsugune? Millest me nendega räägime? Kas ja kui palju saame üksteisest aru? Mis meid ühendab? Mida on muinasrahvas sellist, mida nutitelefoni ajastu inimene mõista ei suudagi?

Kõik dialoogid ja monoloogid lähtuvad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 1866. aastal kirja pandud "Eesti rahva ennemuistsetest juttudest".

Näidendi autor ja lavastaja Damir Salimzianov on pärit ning elab ja töötab Udmurtias. Tema sõnul pakub näidend võimalust vaadata, kuulata ja näha meid kõrvalt, see ühtlasi annab kogu loole üldinimliku ja üleilmse mõõtme.

Dramaturg/lavastaja: Damir Salimzianov (Udmurtia)

Kunstnik: Irina Babitševa

Valguskunstnik: Priidu Adlas

Helilooja: Veiko Tubin

LAVAL: Jarmo Reha, Liisa Pulk, Mirtel Pohla, Riina Maidre, Veiko Tubin, Karl-Andreas Kalmet, Ott Raidmets (Teater Endla).

Vaba Lava Narva teatrikeskuse suur saal.

Etendus kestab koos vaheajaga 2 tundi ja 30 minutit. 

Lavastus on eesti keeles, venekeelse tõlkega.

Kell 11.00-13.00 toimub seminar rahvusvahelisest koostööst. Eesti, vene ja euroopa teatrikriitikud, -lavastajad ja -produtsendid arutlevad võimaluste üle teha rahvusvahelist koostööd ja kaasproduktsioone, eraldi teemana käsitletakse koostöövõimalusi Narvas. Seminaril peab ettekande lavastaja Merle Karusoo. Seminari moderaatoriks on vene teatriekspert Oleg Lojevski. 

Üritus toimub stuudiosaalis ja on tasuta. 

Seminar on vene keeles.

Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaal.

Töötubadesse registreerimine on lõppenud.

Soome kaasaegse tsirkuse lipulaeva Race Horse Company lavastuses "Urbotek" on kõik paeluv – vastupidavad materjalid, atraktiivsed tsirkuseartistid, ohtlikult täiuslikud akrobaatika etteasted, kaelamurdvad trikid ja vapustavalt unustamatud karakterid.

Oma uues tsirkuselavastuses "Urbotek" võtab Race Horse Company vaatluse all kaasaegse linnakeskkonna, kus noored otsivad nutitelefoni külge aheldatuna eneseteostust. Autoreid huvitab kaasaegse linnastunud elulaadi äraspidine loomus, mida lõpuni aktsepteerida on paraku võimatu. Lavastust iseloomustab must huumor, palavikuline tegutsemine ning hulljulge akrobaatika.

Lavastaja: Rauli Dahlberg

Kontseptsiooni autorid: Rauli Dahlberg and Kalle Lehto

Valgus: Antti Sairanen

Muusika ja helikujundus: Sami Tammela ja Jussi Liukkonen 

Kostüümid: Rauli Dahlberg, Anja Muhonen 

Produtsent: Antti Suniala

LAVAL: Kalle Lehto, Susanna Liinamaa, Teemu Riihelä, Lassi Tauriainen, Rony Hämäläinen ja Teemu Virtanen.

Vaba Lava Narva teatrikeskuse suur saal.

Etendus on ilma vaheajata ja kestab 1 tund. 

Sõnadeta lavastus.

Kell 21.00 Vaba Start

Vaba Start on uus kontserdisari, kus esitletakse nii Ida-Virumaa bände ja DJ-sid kui külalisesinejaid. 

Kell 14.00 Kamtšatka karud (Venemaa, 2018) 

Venemaa idaosas asuv Kamtšatka poolsaar on tuntud kui tõeline karude paradiis. Vaikse ookeanini ulatuv puutumatu looduse ja paljude kaitsealadega piirkond on koduks tuhandetele pruunkarudele. Suvel, kui lõhe siirdub jõgedesse kudema, kogunevad karud suurte hulkadena kalapidusöögile, kus neid saab ka lähemalt jälgida.

Vene karuentusiastide meeskond jälgis seitsme kuu vältel mitut karuperekonda ning nende elu ja arengut vabas looduses. Suure põhjalikkuse, armastuse ja ühisrahastuse toel valminud film annab võimaluse vaadata karuemade Tesla ja Samopjataja ning nende poegade seiklusi imekauni Kamtšatka looduse taustal. See on eriti armas ja vaatemänguline loodusfilm, milles on ühildunud seni väheavastatud imedemaana mõjuv Kamtšatka ning tipptasemel kaameratöö ja tehnilised lahendused.

Režissöör Irina Zhuravleva, Vladislav Grishin

Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaal.

Kestus 52 minutit.

Film on inglise keeles, vene- ja eestikeelsete subtiitritega.

Kell 16.00 Armastuseta (Venemaa, 2017)

"Armastuseta" on valus vaimse allakäigu lugu, mis on üles ehitatud krimitrilleri pingestatusega. Tegevus toimub tänapäeva urbanistlikul Venemaal. Väliselt heal järjel Ženjal ja Borissil on käsil frustreeriv-valus lahutusprotsess. Nad elavad veel koos, aga oma mõtetes on nad juba kärsitult järgmiste eluetappide juures, et alustada uue partneriga puhtalt lehelt. Ehk õnnestub seal mitte korrata vanu vigu, mis selja taha jäävas abielus viltu läksid. Selle kõige keskel on nende 12-aastane poeg Aljoša aga jäänud sootuks hoolitsuse ja tähelepanuta. Pärast üht järjekordset karmi peretüli, mida poiss pealt kuuleb, kaob Aljoša jäljetult …

Tegu on Andrei Zvjagintsevi viienda täispika mängufilmiga ning ta jätkab talle omase psühholoogiliselt täpse ja halastamatu realismiga ühiskonna ja inimhingede läbivalgustamist. Esimest korda on Zvjagintsev kasutanud filmilindi asemel digitaalset kaameratehnikat ning samuti suhteliselt vähetuntud näitlejaid. Zvjagintsevi filme oodatakse ja kardetakse ning ta ei peta ootusi ka seekord. Pärast „Leviaatani“ eepilisemat pilku on ta tagasi pöördunud pigem kammerlikuma lähenemisega filmikunsti poole.

Režissöör Andrei Zvjagintsev

Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaal.

Kestus 127 minutit.

Film on vene keeles, tõlkega eesti keelde. 

Ignalina tuumajaama töötajate lugudel põhinev haarav dokumentaallavastus

Dokumentaalteatri lavastus põhineb lugudel, mida on jutustanud Ignalina tuumajaama töötajad ja Visaginase linna ROHELINE AAS elanikud. Visagina on Leedus sarnane piirkond nagu Ida-Virumaa Eestis. "Roheline aas" on Ignalina Tuumajaama töötajaskonna poolt kasutusele võetud termin – pärast tuumajaama hoonetekompleksi lammutamist, reaktori lahtivõtmist ja turbiinide likvideerimist jääb lõpuks alles vaid rohelus. Paraku on selle eesmärgi realiseerumiseni pikk tee minna, sest plaanide kohaselt likvideeritakse tuumajaam täielikult alles aastaks 2038. 

Väljast tundub tuumajaama hoonetekompleks endine, kuid sees käib pidev likvideerimistöö. Kuidas võiksime aga "rohelist aasa" tõlgendada kui metafoori? On see optimistlik tulevikuperspektiiv, võimalus luua midagi uut ja enneolematut, ökoloogiline tööstusevaba utoopia, idülliline koht, kus mediteerida või hoopis jumalast mahajäetud kõle paik?

Laval on kümme inimest – eksperdid, insenerid, ehitajad, kontoritöötajad, kunstnikud ja kooliõpilased, kes on kõik Visaginase linna elanikud ning ühel või teisel viisil Ignalina endise tuumajaamaga seotud. Kõigil neil on rääkida oma lugu suurimast, kõige salapärasemast ja paremini valvatud tööstusobjektist Ida-Euroopas.

Järgmisel kümnendil ootavad sugemist enam kui pooled Euroopa tuumareaktorid. Seega on Visagina linna olevik ja tulevik oluline teema paljude kogukondade jaoks nii Euroopas kui kaugemal.

Lavastajad: Jonas Tertelis ja Kristina Werner

Lavastuse kontseptsiooni ja teksti autorid: Rimantas Ribačiauskas, Kristina Savickienė, Jonas Tertelis, Kristina Werner 

Lavakujundus: Paulė Bocullaitė

Kostüümid: Inga Skripka 

Helilooja: Martynas Bialobžeskis

Valgus: Vilius Vilutis

Lavastaja assistent: Antanas Obcarskas

Tõlkija: Andrius Merkevičius

LAVAL: 

Gerdas Baltušis, Ignalina piirkonna piirivalveteenistuse nooremohvitser, teenistuskoerte dresseerija;

Violeta Janavičienė, Ignalina häirete kõrvaldamise ja tugiteenuste divisjoni spetsialist;

Aleksander Jermolajev, Ignalina radiatsiooniohutuse osakonna pektomeetria osakonna vaneminsener; 

Marija Laenko, Peterburi Riikliku Kunstiinstituudi lõpetaja;

Dmitri Marčenko, vabakutseline IT-spetsialist, kloun; 

Vladimir Medvedjev, keskkooliõpilane; 

Helene Ryding, sõltumatu energeetikakonsultant;

Olga Solovjova, Visaginase linna Loomemaja noortekeskuse juhataja;

Edita Spudytė, Ignalina hangete ja lepingute osakonna jurist; 

Auksė Zvicevičiūtė, keskkooliõpilane.

Vaba Lava Narva teatrikeskuse suur saal.

Etendus kestab 1 tund ja 30 minutit ilma vaheajata.

Lavastus on leedu, vene ja inglise keeles koos integreeritud subtiitritega.

TOETAJAD JA PARTNERID

EV Kultuuriministeerium, EAS, EV100, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Rootsi Instituut, Rootsi Suursaatkond, Soome Instituut Eestis, Goethe Instituut, Saksamaa Suursaatkond, Jysk, Kreenholm, MyFitness, Dunker, Astri Keskus, Piletilevi.

Etenduskunstide nädala programm on täiendamisel. Jälgi kodulehte: www.vabalava.ee

Vaba Lava jätab endale õiguse teha mängukavas muudatusi.

Piletid Piletilevist: https://www.piletilevi.ee/est/meelelahutus/saalid/vaba-lava-narva-teatrikeskus-5891/