Teatritegijad asuvad välja töötama uut rahastamismudelit

Eestis suunab teatrite riigipoolset rahastamist etendusasutuse seadus, mis ei ole enam kuigi heas kooskõlas teatrivaldkonnas toimunud arengutega. Kultuuriministeeriumil on käsil seaduse muutmine  ja hea tulemuse nimel tulevad peagi ühise laua taha kokku teatrivaldkonna esindajad. Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli kirjutab ministeeriumi infokirjas sellest lähemalt.

Etenduskunstide maastik Eestis on mitmekesine, valdkonnas tegutsevad väga erineva suurusega, erinevatele sihtgruppidele loomingut esitavad ning erinevate tegutsemispõhimõtetega asutused. Etendusasutuste riigipoolset rahastamist suunava etendusasutuse seaduse muutmisprotsessi arutelud ning etendusasutuste tegevustoetuste taotlusvoor on taas aktuaalseks tõstnud teatrite rahastamise temaatika. Praeguseks on tekkinud olukord, kus seadus ei ole suuresti enam rakendatav ning praktikas on sellest etendusasutuste töö korraldamisel ja nende rahastamisel keeruline lähtuda.

Seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus edastati aastapäevad tagasi ning kevad-suvisel ajal toimusid sisulised arutelud teatrivaldkonna organisatsioonide esindajatega. Kuna etendusasutusi on nii erisuguseid, siis olid ka nende ettepanekud, soovid ning rahastamise kriteeriumid mõistetavalt seinast seina. Need kohtumised olid individuaalsed või siis saadi kokku osade etendusasutustega.

Seaduse muutmise üks olulisemaid eesmärke on kehtestada kõikidele osalistele üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel. Seetõttu kutsub ministeerium kokku ekspertgrupi valdkonna organisatsioonide ning erinevatele sihtgruppidele tehtava teatri esindajatest. Ühise laua ümber seavad end kultuuriministeeriumi, etendusasutuste liidu, teatriliidu, kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, väike- ja projektiteatrite liidu, tantsunõukogu, ASSITEJ Eesti keskuse ning mitmeliigiteatri esindajad. Ekspertgrupi koostamisel oleme püüdnud lähtuda võimalikult laiapõhjalise kaasamise põhimõttest.

Kuigi kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali liikmed vahetuvad regulaarselt, on siiski oluline ka nende kaasamine. Etendustegevuste ning teatrivaldkonna rahastamise juures on kultuurkapitalil oluline roll nii projektipõhiste sündmuste, vabakutseliste kui etenduskunstide keskuste programmide toetamisel. Loodame, et ekspertgrupi liikmed toovad lauda oma nägemused ja ideed. Erinevad lähenemised väärivad kõigi osapooltega arutlemist, mõistmist ning põhjendamist.

Käsitletavate teemade ring on lai. Kõne alla tuleb näiteks tegevustoetuste komisjoni roll ja moodustamise põhimõtted, aga ka võimalike pikemaks perioodiks sõlmitud toetuslepingutega kaasnevad vaheetapid ning kohtumised toetuse saajatega. Samuti ministeeriumi toetuste eesmärgid ja alused – kas toetatakse asutusi või tegevusi eri valdkondades? Kindlasti vajab läbimõtlemist ka töösuhteid puudutav, kus võiks inspiratsiooni pakkuda näiteks õiguskantsler Ülle Madise sõnavõtud. Kindlasti tuleb arvestada seda, et mitmed teatrisündmused sünnivad projektipõhiselt ning töötatakse vabakutselistena või osaajaga.

Jah, selliseid arutelusid on ennegi peetud ja püütud kõiki rahuldava selge ning läbipaistva tulemuseni jõuda. Teatripilt ja kultuur ongi õnneks pidevas muutumises ja ilmselt ei ole vale iga teatud aja tagant korra otsa vaadata ühele riigi poolt suurimat toetust saavale kultuurivaldkonnale ning mõtiskleda, kuidas asju veelgi paremaks ja selgemaks teha.  Igal juhul on oluline taas arutada, kuidas leida tasakaalu uuenduslikkuse ning jätkusuutlikkuse vahel, kuidas leida kuldne kesktee nii mitmekesisuse  tagamiseks loojatele kui teatrikunsti kättesaadavuseks vaatajatele. Kindlasti peab ka uus süsteem arvestama etendusasutuste kvalitatiivset, valdkondlikku või rahvuskultuurilist olulisust ja tagama valdkonna professionaalidele mõistliku sissetuleku. Seda selleks, et erialane töö saakski olla põhitegevus.

Etendusasutuse seaduse muutmise eelnõu on pärast kooskõlastusringe kavas valitsusele esitada selle aasta lõpus.