“Doktor tuleb”: Hedi-Liis Toome

Teisipäeval, 31. jaanuaril kell 17.30 toimub teine kohtumine Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse vestlussarja "Doktor tuleb" raames, kus oma doktoritööd tutvustab Hedi-Liis Toome. Tema vestluskaaslaseks on Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli. Hedi-Liis Toome kaitses doktoritöö "The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective"(Teatri toimimine Tartus. Võrdlev perspektiiv) Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis 2015. aasta detsembris. Kohtumine toimub Vaba Lava proovisaalis (Telliskivi 60a, hoone C1).

Doktoritöös keskendutakse teatri toimimisele Tartus ja selle toimimist mõjutavate tegurite analüüsile võrdlevas rahvusvahelises perspektiivis. Mõistmaks teatri funktsioneerimist Eesti suuruselt teises linnas, vaadeldakse töös nii seda, millises žanris lavastusi ning milliseid teatreid on potentsiaalsel vaatajal võimalik seal külastada; mida publik tegelikult vaatab ja kuidas nad nähtut vastu võtavad. Töös uuritakse, kas ja kuidas teatrisüsteemi ajalooline ja kultuuriline kujunemine, teatrisüsteemi struktuur, kehtiv teatripoliitika ning majanduslikud aspektid mõjutavad teatritegemist ja selle vastuvõttu üldiselt ja kas erinevat liiki (nt sõna-, muusika-, tantsuteatri) lavastused toovad esile erinevaid vastuvõtumustreid.

Sõnateater on ka kognitiivselt kõige kergemini arusaadav teatriliik. Muud liiki lavastuste produtseerimist ei soodusta Eesti riigi väiksus, kuna potentsiaalse publiku hulk, kes on huvitatud uuenduslikest teatrivormidest, on piiratud. Lisaks sellele mõjutab teatripilti teatriharidust andvate institutsioonide vähesus ja ühekülgsus. Euroopa linnades läbi viidud retseptsiooniuuring näitab aga sarnasusi erinevat liiki etenduste vastuvõtul – sõna- ja tantsuteatrit tajutakse tõsisema ja väljakutset pakkuvamana, muusikateatrit aga meelelahustusliku ja lõõgastavana. Kõige olulisemateks teguriteks, mis mõjutavad etendusele antud üldhinnangut, on esinejate meisterlikkus ja kõrgetasemelisus ning etenduses loodud maailma kaasatõmbavus. Kaks küsimust Katre Välile: Mis oli Hedi-Liisi uurimistöös Sinu jaoks kõige üllatavam, uudsem järeldus või info? Kõige uudsem ning ka põnevam on töö aluseks oleva seitsme teatrilinna uurimuste ning järelduste kõrvutamine ning selle uurimuse koostanud rahvusvahelise töörühma koostööl sündinu. Ehk siis töös on nii käsitletud uurimismaterjali kui ka uurimisprotsessi – mis läheb rahvusvahelisus töörühmas n-ö tõlkes kaduma ja kuidas sünnivad faktipõhised üldistused. Kindlasti on oluline ka see, et doktoritöö toob selgelt välja publiku tähtsuse teatriprotsessis (või teatrisüsteemis) ning ka mitmed keerukused vastuvõtu analüüsimisel. Harva on võimalust lugeda sellise ülevaatlikkuse ning haardega töid, mis ühtlasi tekitavad uusi küsimus ning mõtteid Eesti teatri toimimise ning publiku sarnasuse ja erinevuse kohta erinevates linnades. Hästi joonistus tööst välja ka sotsiaalpoliitilise ajaloo, hariduse, teatripoliitiliste ja majanduslike aspektide mõju ühele või teisele teatrilinnale. Minu jaoks oli üllatav teatriliikide ja žanrite tüpoloogia ning huvitavad ja taas head arutlemisvõimalust pakkuvad selgitused, miks näiteks sõnateatrit ei jagatud žanriteks küll aga lisandus Eestis eriti töö kirjutamise ajal võõras Kleinkunst oma žanritega. Huvitav oli ka sõnateatri ja muusikateatri külastajate tagasiside ning sellest töös tehtud järeldused. Kuidas kultuuriministeerium kasutab otsustamisprotsessis teatrisotsioloogiliste ja publiku-uurimuste järeldusi? Kultuuriministeerium saab otsustamisprotsessis kasutada ja arvestada erinevaid andmestikke. Teatrivaldkonna eeliseks on väga korralik ja põhjalik Eesti Teatri Agentuuri kogutud arvuline statistika, kust saab ülevaate nii repertuaarist kui majandustegevusest. Teatrieludes on viimastel aastatel käsitletud kogutud statistikat ka mitmetes artiklites. Lisaks kogub infot kultuuritarbijate kohta erinevates valdkondades oma uuringutega Statistikaamet. Väga tore, et nendele statistilistele andmetele lisanduvad ka mitmeid tõlgendusvõimalusi pakkuvad ning kultuuripoliitikat analüüsivad doktoritööd. Ka Hedi-Liisi töös on mitmeid arutlusi selle üle, kuidas kultuuripoliitika võiks muuta külastajate teatris käimise harjumusi ning eelistusi.

Väitekirja PDF-vormingus faili on kõigil huvilistel võimalik alla laadida siit: http://dspace.ut.ee/handle/10062/49619

Vestlusõhtule on oodatud kõik huvilised!