Rossini meistriteos ja Mario Zeffiri Estonias
12.12.2008 12:27
12., 18., ja 20. detsembril toob Rahvusooper kuulajateni harvaesitatava teose väärtmuusika varasalvest - G. Rossini ooperi „Wilhelm Tell“. Eeskätt koomiliste ooperite „Sevilla habemeajaja“, „Tuhkatriinu“, „Varastaja harakas“ jt loojana tuntud Rossini loomingu hulgas on mitu tõsise sisuga ooperit ning „Wilhelm Tell“ on nendest kõige säravam ja suurejoonelisem. Ooperi laialdasemale levikule on seadnud tõkkeid selle pikkus ja äärmiselt nõudlik tenoripartii, mida vähesed tänapäeva lauljatest on võimelised originaalkujul esitama. Arnold Melcthali kaelamurdvat tenoripartiid laulab Estonias ooperisõprade rõõmuks Kreekast pärit tenor Mario Zeffiri, kelle etteasteid on Estonia publik nautinud 2007. aasta märtsis Bellini „Puritaanides“ ja sama aasta detsembris Verdi „Rigolettos“. Ooperi kontsertettekande muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, nimiosa laulab Rauno Elp.
Rossini viimane, Schilleri samanimelise näidendi ainetel kirjutatud pikim ja ambitsioonikaim ooper esietendus Pariisis 1829. aastal. Meeleoluka teose sündmustikus on suur osakaal vabadusvõitluse teemal, millesse põimitud lüüriline armastuslugu. Õnneliku lõpuga ooper oli 1830. aastal kuningas Charles X troonilt kukutanud juulirevolutsioonist haaratud prantslastele justkui hümniks. Eestis esitati teost esmakordselt Tallinna Saksa Teatris 1882/83 hooajal.
Koos Rauno Elpi ja Mario Zeffiriga on kolmel õhtul publiku ees laval Nadia Kurem, Angelika Mikk, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Laur, Leonid Savitski, Oliver Kuusik, Urmas Põldma, René Soom, Rahvusooperi koor ja orkester. Ooper on prantsuse keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
Rossini viimane, Schilleri samanimelise näidendi ainetel kirjutatud pikim ja ambitsioonikaim ooper esietendus Pariisis 1829. aastal. Meeleoluka teose sündmustikus on suur osakaal vabadusvõitluse teemal, millesse põimitud lüüriline armastuslugu. Õnneliku lõpuga ooper oli 1830. aastal kuningas Charles X troonilt kukutanud juulirevolutsioonist haaratud prantslastele justkui hümniks. Eestis esitati teost esmakordselt Tallinna Saksa Teatris 1882/83 hooajal.
Koos Rauno Elpi ja Mario Zeffiriga on kolmel õhtul publiku ees laval Nadia Kurem, Angelika Mikk, Helen Lokuta, Priit Volmer, Mart Laur, Leonid Savitski, Oliver Kuusik, Urmas Põldma, René Soom, Rahvusooperi koor ja orkester. Ooper on prantsuse keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.