Viinistul esietendub Draamateatri “Loojang”

19. juunil kl 19 esietendub Viinistu Kunstimuuseumis Bogusław Schaefferi “Loojang”, Eesti Draamateatri sellesuvine kolmas uuslavastus. Varem on sel kevad-suvel draamateatris esietenduseni jõudnud Uku Uusbergi "Head ööd, vend" Kanuti Gildi Saalis (6. aprillil) ja Eugene O`Neilli "Pikk päevatee kaob öösse", mille esietendus Keila-Joa mõisas oli 14. juunil.

Keila-Joal esietenduv "Loojang" sarnaneb oma olemuselt eelmise draamateatri Viinistu-suvelavastusega "Syrrealistid", kus kunstnikud püüdsid muuta maailma oma näo järgi, ammutades inspiratsiooni vabadusest ja vabameelsusest. Selle suve lavastus "Loojang" toob lisaks kunstnikele mängu ka teadlasi, poliitikuid ja tantsijaid, kes andsid endast parima selleks, et tänane maailm on just selline, nagu ta on.

Lavastaja Hendrik Toompere: "„Loojangu" sisu on lühidalt järgmine. Ühte Kesk-Euroopa pansionaati kogunevad arvamusliidrid erinevatelt elualadelt. Tullakse kokku, et visioneerida maailma hetkeseisust ja võimalikust tulevikust. Ümarlauale kogunevad oma ala tegijad. On ärimehi, ajakirjanikke, kunstnikke ja kultuuriinimesi, teadlasi, filosoofe, alfonse, playboy´sid, kirjanikke ja muidu maniakke. Nende ümber tiirlevad ka kohustuslikus korras satelliitidena need, kelle põhielukutseks ongi konverentside ja sümpoosionide külastamine. Esimesed mõrad saavad alguse lihtsal inimlikul pinnal. Veendakse teisi oma teeside õigsuses, aetakse taga naisi, kuni asi kulmineerub ühe kuulsa professori mõrvaga. Kes on süüdi? Tõe väljaselgitamiseks tuleb aga appi võtta sootuks uued meetodid, sest vanad ei toimi. Ka inimesed muutuvad selle käigus. Sest selgub, et nad pole need, kes endile ja teistele paistavad. Muututakse pragmaatilisest, isiklikust kasust lähtuvalt. Muutumine viib välja lõpmatu moondumiste ahelani. Ja pikast päevatööst - eneseõigustamisest ja teiste veenmisest - ollakse lõpuks nii väsinud, et vajutakse magusasse ja kosutavasse eksistentsi unne, et hommikul kõike uuesti korrata. Loojang ei lõpeta midagi ära. Siin pole tegemist ühe ühiskonna varisemisega. Pole juttu ka kultuuride hääbumisest. Pigem on siin juttu sellest, kuidas inimene püüab leida harmooniat endas ja ühiskonnas. Kui isiklike ambitsioonide ja tahtmiste lõpmatu muutumise ja teisendamise kõrval jääks meil jõudu tajuda ka oma tegelikke soove ja vajadusi, siis oleks loojang ilus ja igavene hetk - oo, õnnis hetk, sa peatu."

Bogusław Schaefferi „Loojangu" lavasta´b Hendrik Toompere,
kunstnik on Ervin Õunapuu (külalisena), tõlkinud Hendrik Lindepuu. Osades Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Ivo Uukkivi, Hendrik Toompere, Lauri Lagle, Kristo Viiding, Raimo Pass, Sulev Teppart (külalisena), Mihkel Kabel, Nero Urke (külalisena), Anti Reinthal, Britta Vahur, Mari-Liis Lill, Harriet Toompere, Ita Ever.

Tanel Tomson
ED kommunikatsioonijuht
520 2513