Esitletakse Katri Aaslav Tepandi raamatut Erna Villmerist
25.09.2007 10:44
Teisipäeval, 25. septembril kell 15.30 esitletakse Teatriliidu saalis Uus tänav 5 raamatut "Eesti näitlejanna Erna Villmer". Raamatu autor on Katri Aaslav Tepandi, toimetaja Reet Neimar, kujundaja Jaan Klõšeiko. Fotod pärinevad Teatri- ja Muusikamuuseumi fondidest. Väljaandja on Eesti Teatriliit, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.
Erna Villmeri saatus Eesti teatris on tõepoolest erakordne: ta oli andekas näitleja, kelle jaoks teatritöö oli elamise sisu, ja seda sõna otseses mõttes. Ta oli Koidula järel teine naislavastaja ja esimene teatriharidust saanud eesti näitleja.
Erna Villmer sündis 1889. aastal Tallinnas. Seitsmeteist-aastasena sõitis ta näitlejakunsti õppima Peterburi ja sealt aasta hiljem Moskvasse. See tegu oli ainulaadne - ta oli ainukene teadaolev eestlane, kes otsustas enne teatrikunsti õppida ja alles siis hakata mängima. Tavaks oli vastupidine: laval mängide omandati "teatrivilumus". Tema otsustas süveneda. Villmeri näitlejasaatuse määraski ära otsus õppima minna: nimelt sattus ta 1909. aastal Moskva Kunstiteatri juures tegutsevasse Adaševi kooli, kus õpetasid Kunstiteatri juhtivad näitlejad ja pedagoogid, kes olid otseselt või kaudselt Konstantin Stanislavski või Vladimir Nemirovitš-Dantšenko õpilased. Veelgi olulisem oli see, et selles koolis katsetati uut näitlejatehnikat - "läbielamiskunsti".
1910. aastal sõitis Erna Villmer Theodor Altermanni kutsel tagasi Eestisse ning asus tööle "Estonia" teatris. 1913.a. abiellus ta psühhiaatri ja mõtleja Juhan Luigaga, mis mõjutas Villmeri arengut mitte ainult inimesena, vaid ka näitlejana. Luigast sa tema loomingu peegeldaja, arvustaja, nõuandja ... Raamatus on avaldatud suures mahus Erna Villmeri ja Juhan Luiga kirjavahetust aastaist 1912-1927.
Erna Villmeri saatus Eesti teatris on tõepoolest erakordne: ta oli andekas näitleja, kelle jaoks teatritöö oli elamise sisu, ja seda sõna otseses mõttes. Ta oli Koidula järel teine naislavastaja ja esimene teatriharidust saanud eesti näitleja.
Erna Villmer sündis 1889. aastal Tallinnas. Seitsmeteist-aastasena sõitis ta näitlejakunsti õppima Peterburi ja sealt aasta hiljem Moskvasse. See tegu oli ainulaadne - ta oli ainukene teadaolev eestlane, kes otsustas enne teatrikunsti õppida ja alles siis hakata mängima. Tavaks oli vastupidine: laval mängide omandati "teatrivilumus". Tema otsustas süveneda. Villmeri näitlejasaatuse määraski ära otsus õppima minna: nimelt sattus ta 1909. aastal Moskva Kunstiteatri juures tegutsevasse Adaševi kooli, kus õpetasid Kunstiteatri juhtivad näitlejad ja pedagoogid, kes olid otseselt või kaudselt Konstantin Stanislavski või Vladimir Nemirovitš-Dantšenko õpilased. Veelgi olulisem oli see, et selles koolis katsetati uut näitlejatehnikat - "läbielamiskunsti".
1910. aastal sõitis Erna Villmer Theodor Altermanni kutsel tagasi Eestisse ning asus tööle "Estonia" teatris. 1913.a. abiellus ta psühhiaatri ja mõtleja Juhan Luigaga, mis mõjutas Villmeri arengut mitte ainult inimesena, vaid ka näitlejana. Luigast sa tema loomingu peegeldaja, arvustaja, nõuandja ... Raamatus on avaldatud suures mahus Erna Villmeri ja Juhan Luiga kirjavahetust aastaist 1912-1927.
1920. aastatel algas Villmeri koostöö-ja elu näitleja ja lavastaja Ants Lauteriga, koos viidi "Estonia" teater kunsti kõrgusele - asjaarmastajalikust lõbustusasutusest oli saamas professionaalne teater. Pärast Luiga surma 1927. aastal, abiellus Villmer 1928. aastal Ants Lauteriga. 1937. aastal oli Villmer sunnitud raske haiguse tõttu loobuma näitlejatööst.
Eesti teatri võimsamad näitlejad Ants Lauter, Ants Eskola, Kaarel Karm on nimetanud Erna Villmerit oma eeskujuks ja õpetajaks.